Täna sain esimese meili, kus küsiti, kas meil oleks pakkuda mõni  silver ehk hõbedane labrador. Eks see päev pidi ka tulema. Mõtled küll, et need mured on kaugel üle ookeani. USA või Hollandi labradorikasvatajad on aktiivselt moodustamas gruppe, tegemas teavituskampaaniaid ning nende kodulehed ning sotsiaalmeedia on hoiatusi täis. Aga ei saa välistada, et ka meil võib see debatt lähiajal aktuaalseks muutuda.

Silver, charcoal ja champagne on labradoride värvidena mainitud viimastel aastatel, kui USAs on tekkinud kasvatajaid, kes selliseid harvaesinevaid värve teadlikult aretavad. Ametlikult tunnistatakse labradoride lubatud värvidena vaid musta, kollast ja pruuni (labradoride kehtiv FCI tõustandard eesti keeles siin) ja seetõttu võib ette kujutada, millist paksu pahandust need värvid on paljude kasvatajate ja tõuorganisatsioonide seas tekitanud.

Kust selline värv pärit on?

Selliseid kõrvalepõikeid tõu põhivärvidest põhjustab loomulikult sõber geen. Täpsemalt öeldes “d-“geen, mis on pisut teisel kujul (D, enamasti DD) kõikides labradorides olemas. Kui labradoride põhivärvid – musta, kollase või pruuni – määravad b, B, e või E geenid, siis igasuguse metallise läike, “hõbeduse” või kreemika läike eest vastutab just d-geen ehk “dilute gene” ehk veelgi kodusemalt, lahjendamine.

Et olla täpsem, siis vastutab see geen ebatavalise värvi eest juhul, kui ta on leidnud endale samasuguse paarilise (dd). ‘D’ alleel on dominantne ja isegi kui tema kõrvale satub seisma ’d”, siis on tulemuseks ikkagi ühevärviline, labradorile lubatud karvavärv. Karvavärv “lahjendub” siis, kui paariliseks on  teine ’d’ ja moodustub ’dd’. Siis sünnib ka hõbedane labrador.

Kuna hõbedane labrador kui nähtus ilmusid välja alles 1950ndatel ja pärines eranditult ühest kennelist (Kellogg’s), on tõuorganisatsioonid ja kasvatajad pannud kahtluse alla seda värvi labradoride tõupuhtuse. Kõige tõenäolisemaks peetakse ristamist mõne ’d’-geeni kandva tõuga, ennekõike weimari linnukoeraga. Teooriat näib kinnitavat ka ühised haigused (inglisekeelset lugemist siin), mida lahjendatud karvavärviga labradorid selle tõuga jagavad ning millele kaasa aitajaks näib olevat just ’d’-geen. Senini pole keegi suutnud seda teooriat ei ümber lükata ega kinnitada, ent agaralt oma koertele geeniteste tegevad kasvatajad, kes seisavad tõu puhtuse eest, võivad kinnitada, et koertel, kellel ’d’-geen on leitud, on ühised kauged esivanemad, kes on pärit just eestpoolt mainitud kennelist, kes esimesena maailmas reklaamis “haruldasi halle labradore”. Enne selle kenneli ilmnemist sellise värviga labradoride sündi keegi dokumenteerinud ei olnud.

Siiani pole maailmas ükski kennelorganisatsioon või tõuühing aktsepteerinud ühtegi labradoride värvi peale musta, kollase ja pruuni. Mitmed labradori retriiverite tõuühingud on aga väljastanud omapoolsed seisukohad lahjendatud värvidega labradoride suhtes (siin ja siin ja siin), nagu ka mitme riigi kennelorganisatsioonid. Hollandi kahel tugeval tõuorganisatsioonil õnnestus saavutada oma riigis väljaspool lubatud värve sündivate labradoride registreerimise keelustamine alates 1.aprillist 2016, peale seda, kui nad näitasid, et dilute-geeni olemasolu tõestab teise tõuga ristamise fakti olemasolu mõnes eelnevas põlvkonnas (inglise keeles rohkem lugemist siin).

Ameerika kennelklubi registreerib lahjendatud värviga labradore pruuni värvi nime all. Inglismaa (loe: tõu kodumaa) kennelklubis lubatakse samuti silver labradore registreerida, ent juurde lisatakse märkus ‘non-recognized’ (tunnustamata).

Eestis (ega ka Euroopas) pole allakirjutanu sellist värvi labradore  veel näinud.

Lugemist samal teemal (inglise keeles) veel siin:

• https://notosilverlabs.wordpress.com/
• http://www.woodhavenlabs.com/club-statements-silver.html
• http://www.labbies.com/silver.htm
• http://www.notosilverlabradors.com/main.html

 

* Postitus on veel töötlemisel, viimane uuendus 14.12.2016.

 

SARJAST “Kilomeeter kasvataja kingades”:
Juba mõnda aega on mul meeles mõlkunud selline blogiformaat, kus ma saaks jagada oma mõtteid labradoride ja aretuse kohta. Sest mõnikord tulevad vastu müüdid ja valearvamused, mille kummutamiseks justnagu kohta polegi. Koerte kasvatamine ja sellega seotu näib olevat paljudele veel tume maa.

Siin on siis minu mõtted ja kogemused, mis on sügavalt isiklikud ja ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele. Igasugused peegeldused ja kommentaarid on teretulnud kas läbi meie Facebooki lehekülje või meilile maarit (at) mybrand.ee.

Teie, Maarit.