Aastate jooksul olen kohtunud mitme kutsikahuvilisega, kes kaupleb kutsika hinna üle ja peab tõukoerte hinda põhjendamatult kalliks. Leidub neid, kes “koera eest pole küll nõus sellist summat välja käima” ja üks huvilistest kalkuleeris kutsika hinda kuuldes, et „kui iga kuu saaks 5 kutsikat ja need selle hinnaga maha müüks, siis peesitaks ise palmi all ja palkaks töö tegemiseks meeskonna“.
Tõukoera kutsikate hindu vaadates võib jääda mulje, et tegemist on äritegevusega, kus kõlisevad suured numbrid. Samal ajal pakutakse internetis paberiteta tõukoeralaadseid kutsikaid poole odavama hinnaga. Millest siis selline hinnavahe ja miks tõukoerakasvatajad käivad palmi all puhkamise asemel hoopis koerte kõrvalt veel palgatööl?
Sellel lehel annan ülevaate sellest, millised rahalised ja ajalised investeeringud moodustavad ühe tõukoerakutsika hinna.
Enne, kui räägime kasvatamise kuludest-tuludest, tuleb täpsustada, et kui kasutan sõna kasvataja, siis pean silmas inimest, kes tegeleb aretusega. Ta tahab säilitada tõule tüüpilisi häid omadusi ja igas järgnevas generatsioonis neid parandada pidades silmas tõustandardit, mis on rahvusvaheliselt selle tõu jaoks kokku lepitud. Need võivad olla omadused, mis on seotud tõu:
* välimusega (et labradoril poleks kõrvad kikkis või laigud seljal, et taks poleks põlvekõrgune või dalmaatslane triibuline jne),
* tervisega (et lühikoonulistel ei tekiks probleeme hingamisega või tõu siseselt ei leviks pärilikud haigused, mida saab testida ja võimalusel välistada)
* iseloomuga (et labrador poleks agressiivne või mõni teenistuskoera tõu esindaja arg jne)
* tööomadustega (et instinktid säiliksid ja tõug oleks võimeline tegema talle ette nähtud tööd, olgu selleks karjatamine, valvamine, jaht või midagi muud)
Kasvataja esmane eesmärk on igas põlvkonnas edasi viia eelnevate parimad omadused ja juurida välja halvimad. Iga kutsikas peaks olema tervem, tõule omasema iseloomuga ja kenam kui ta vanemad või vähemalt sama hea. Selleks peab aretustöö olema valiv (= iga koera aretusväärtust kaalutakse põhjalikult ja kõik järglasi ei saa) ja järjepidev.
Ma ei pea kasvataja all silmas inimesi, kes lihtsalt paljundavad koeri, toodavad kutsikaid ja ei võta nende eest peale raha kättesaamist mingil kujul vastutust. Samuti ei tähenda aretus pesakondi, mis „sünnivad armastusest“, „sest isane peab rõõme maitsta saama, siis rahuneb maha“ või „sest iga emane peab kord pesakonna saama“ (mis on kõik suur müüt). Selliste kutsikate ostmine on nagu vene rulett, millest võib kunagi pikemalt rääkida. Kui tahad rohkem infot sellise tegevuse tagamaade kohta, guugelda “backyard breeder“.
Äri või hobi?
Kui selle üle nüüd järgi mõelda, siis on eetiline koerte kasvatamine ja äri lausa vastukäivad mõisted.
Äri eesmärk on teenida kasumit, vältida kahjumit ja selleks vähendada igal võimalusel kulutusi miinimumini. Eetiline koerakasvatamine eeldab aga investeeringuid ja kulutusi, millest suurt osa võiks kasvataja vältida ja ei too kunagi mingit kasu tagasi, ent mida kasvataja teeb tulevase pesakonna häid eeldusi silmas pidades.
Äri puhul kantakse kiirelt maha kogu põhivara, mis on amortiseerunud ja toodab vaid kulu. Eetiline koerakasvataja toidab, hoolitseb ja vajadusel ravib kõiki tema hoole all olevaid koeri. Nende seas kutsikaid või noorukeid, kelle aretussobivus ja -väärtus selgub alles aasta või paari pärast; fertiilses eas koeri, kes saavad pesakondi ja veterankoeri, kes enam kutsikaid ei saa. Kõigile peab olema võrdselt tagatud kvaliteetne toit, ravi ja liigile sobiv elustiil.
See on ühtlasi ka koht, mis toob välja suurima erinevuse kutsikavabrikute ja eetilise tõukoera kasvatamise vahel. Kutsikavabrikutes hoitakse kokku kõige võimaliku pealt ning hoitakse kulud madalad ebakvaliteetse või liigile sobimatu toidu, puudulike vaktsineerimiste ja ussirohtude, loomaarsti teenuste puudumise ja loomale sobimatute elutingimuste kaudu. Koertele terviseuuringuid ei tehta. Koeri kasutatakse nii maksimaalselt ära kui võimalik ja kutsikate tegemiseks sobib kõik, millel on sugutunnused. Emaseid kurnatakse pesakondadega nii tihti ja senikaua, kuni nad lihtsalt enam ei jaksa ning kutsikaid müüakse läbi selliste kanalite, et kasvatajal on võimalik “kaduda” ja pääseda vastutusest, kui kutsikad uues kodus peaksid haigestuma või surema.
Kust kutsika vanemad tulevad?
Enne, kui kasvataja saab hakata pesakonda planeerima, on vaja leida emane. Ei ole tavatu, et aretushuvi tekib siis, kui esimene perekoeraks võetud koer loob huvi ja armastuse selle tõu vastu. Kui see koer juhtub olema igas mõttes tõu suurepärane esindaja, siis võibki juhtuda, et temast saab kenneli aretusemane. Mõnikord läheb ka teisiti.
Kuna aretus tähendab selektiivsust, valikuid ja oskust lasta minna, kui „materjal“ pole piisavalt hea, siis võib minna aega, enne kui leitakse sobiv emane või selline õnnestub kasvatada. Aretus ei ole nagu saiategu, et mõõdad kogused valmis, paned kerkima ja tuleb iga kord enam-vähem sama välja. Koertel on haigused. Neil on kasutusomadused, instinktid, närvikavad, immuunsussüsteemid, välimikuvead ja palju muud, mis võib nad aretuse jaoks sobimatuks teha. Koertel on geenid. Ja geenid on nagu avakosmos – iial ei tea, mis pahna sulle vastu võib lennata.
Võib juhtuda, et leiad toredast sugupuust toreda kutsika, keda näed vaimusilmas oma tulevaste pesakondade emana, ent kui oled ta siis koju toonud, toitnud, hooldanud ja täiskasvanuks kasvatanud, ilmneb temas midagi, mis välistab tema aretuses kasutamise. Ei läbi terviseuuringuid, ei näe välja nagu tüüpiline tõu esindaja, pole tõule sobilik närvikava, hambumus läheb valeks või tekib allergia. Neid variante, mis koerte aretuskarjääri takistavad, on mitmeid.
„Ootasime Emmat aastaid. Olin ootejärjekorras USA tuntud kasvataja juures, kelle puhul hindasin tema ausust ja avatud suhtumist oma koerte objektiivsele hindamisele. Peaaegu kõik tema pesakonnad olid ette broneeritud. Kui lõpuks pesakond sündis, saime kasvataja järel teise valiku emastest. Hind oli tollal kahekordne Eesti kutsika hind, aga kutsikas oli igas mõttes seda väärt.
Emma hurmas meid kõiki oma suurepärase iseloomu ja sümpaatse välimusega. Kirsiks tordil läbis ta kõik terviseuuringud ja kutsikana proovi pärast jahikatsetele tulles läbis need parema tulemusega kui aastase treeningu läbinud koer. Näitustel kiitsid kohtunikud tema liikumist ja kodus oli ta perfektne perelemmik.
Emma ei saanud kunagi kutsikaid. Kui saabus aeg talle pesakonda planeerida, siis ilmnes, et loodusel on teised plaanid. Olles ise pärit pesakonnast, kus sündis 12 kutsikat, ei tiinestunud ta kordagi. Proovisime loomulikku paaritust, emakasisest viljastust, tegime analüüse, uuringuid, kulutasime neljakohalisi summasid ja tulemuseks 0 kutsikat. Peale mitut aastat katsetamist on Emma nüüd pensionil.“
Koera aretusse sobivuse hindamiseks on igal tõul omad nõuded. Labradoride puhul peetakse elementaarseks puusade ja küünarliigeste düsplaasiauuringuid, silmauuringuid ja levinumate haiguste geeniuuringuid, et nende ilmnemist kutsikatel välistada. Lisaks peaks olema koer tavaelu mõistes terve koer, ilma allergiate või muude selliste haigusteta, mida loetakse päranduvateks.
“Igast lubavast kutsikast, kelle jätan koju kasvama, et temast saaks tulevikus aretuskoer, jõuab tegelikult aretusse umbes iga viies. See number võib tunduda väike, aga tuleb sellest, et ma ei taha lubada aretusse mitte kedagi, kellel võib olla päriliku loomuga viga. Viimaste aastate jooksul olen välja arvanud koeri näiteks ebakindla ja närvilise iseloomu, tugeva allergia või mõne anatoomilise vea tõttu. Ühest pesakonna parimast kutsikast kasvas igati toreda iseloomu, välimuse ja tervisega emane, ent tema kaks pesakonnakaaslast on käinud põlve ristsideme operatsioonil ja oleks naiivne arvata, et sellel pole pärilikku tausta. Nii tuleb ka tema aretusest välja jätta.”
Kulud koera aretuskõlbulikkuse tõendamiseks (hinnad labradoride näitel)
- Düsplaasiauuringud (puusad ja küünarliigesed, röntgenpilt + Eesti Kennelliidu ametlik hinnang) 210 €
- Silmauuringud (tuleb korrata 12-24 kuu tagant) 60 €
- Südameuuringud (tuleb korrata 12-24 kuu tagant) 150 €
- Erinevate haiguste ja pärilike omaduste geenitestid (EIC, prcd-PRA, HNPK, DM, Cystinuria, CM, pikakarvalisus, dilute, jne) iga test 38-172 €
- Näitusehinded – Paljudel tõugudel on aretusnõuetes kirjas näitusehinnete olemasolu vajalikkus, sest näitused on koht, kus kohtunik annab hinnangu koera vastavusele tõu standardile. Näitusele registreerimiste hind Eestis on soodsatel tingimustel u 35 € ja hilisemal registreerimisel võib see olla kuni 100€ näituse kohta. Sinna juurde võib arvestada reisikulud näitusele ja tagasi (bensiin, hotellid, jms): 35-100 € registreerimine + transport sõltuvalt kohast
- Tõuomased katsed – mõnel tõul on katsetulemus kohustuslik, et vältida ebatüüpilise närvikava, argade või agressiivsete koerte jõudmist aretusse. Katsetele registreerimise hindade tase on samaväärne näituste omaga, ent katseteks ettevalmistumine tähendab ka eelnevaid treeninguid ja nendega seotud kulutusi. 35-100 € registreerimine + transport sõltuvalt kohast
Saad hea ülevaate kulutustest, mida kasvatajad teevad koertele, kui vaatad koerte kodulehekülgi. Vaata, millistel näitustel on koer osalenud ja mõõda näitusepaiga distantsi kasvataja elukohaga. Rahvuslik näitus Rakveres? Euroopa Võitja näitus Belgias? Tõu erinäitus Inglismaal?
Vaata, millised geeniuuringud on koerale tehtud ja korruta need kõik eelpool toodud hindadega.
Kõik need summad on investeering, mille kasvataja teeb tulevasse aretuskoera, teadmata, kas see koer iial pesakonna saab.
Enamike kasvatajate jaoks on nende aretuskoerad ka armastatud pereliikmed, kellele nad igal juhul tagavad kvaliteetse toidu, vaktsineerimised, ussikuurid, koolitused ja ravikulud. Ka juhul, kui hiljem selgub, et koer ikkagi mingil põhjusel pesakonda ei saa.
Tegin märtsis 2018 küsitluse sotsiaalmeedias meie kutsikaomanike seas, et näha, kui palju kulub keskmiselt ühe koera peale kuus raha ning selleks kujunes ülekaalukalt 100-150 € kuus. See on iga koeranina peale igakuiselt minev püsikulu, mis kulub sõltumata sellest, kas majas kutsikaid sünnib või mitte. Kui kennelis on 5 koera, tähendab see 500-750€ igakuist kulu ka ilma igasuguse aretustegevuse ehk terviseuuringute, näitusekulude või geeniuuringuteta.
Kulutused, mis eelnevad pesakonnale
Kui koer on läbinud puhtalt tervisekontrolli ja on ka välimuse ja iseloomu poolest sobiv järglasi saama, siis palju õnne! Nüüd algavad pesakonna planeerimisega seotud kulutused. Suurem osa kulutusi, mis pesakond tekitab, tuleb maksta enne, kui mõni kutsikas üldse sünnib või müüdud saab. Need kulutused tasutakse ka juhul, kui kutsikaid üldse ei sünni, neid jääb ellu vähe või sünnivad mõne veaga kutsikad. Pesakonnale eelnevad kulutused võivad sõltuda kasvataja valikutest, ent toon nad siin näitena välja.
- Progesteroonitestid õige paaritus- või viljastusaja mõõtmiseks, kui kasvataja seda soovib -a 20-50 €, enamasti on vaja teha 2-3 testi
- Ussirohud enne paaritust ja tiinuse ajal 15-25 €
- Reis isase juurde (bensiin, laevapiletid, lennupiletid jms) 20-2000 €?
- Paaritustasud isase omanikule 500-2000 €
- Kunstliku viljastuse puhul:
- Sperma saatmise kit jahutatud sperma puhul: 80-120 €, külmutatud sperma saatmiseks konteineri rent 700-1300 €
- Sperma kogumine loomaarsti juures jahutatud sperma puhul 150-200 €, külmutatud sperma puhul 400 €
- Transport jahutatud sperma puhul 100-500 €, külmutatud sperma puhul 600-1000 €
- Viljastamine 70-400 €
- Ultraheli tiinuse tuvastamiseks 30-50 €
- Herpese vaktsiin (mitmed kasvatajad peavad seda oluliseks, kuna herpesviirus on levinud põhjus emaste mittetiinestumisele, tiinuse katkemisele või kutsikate massilisele suremisele) 2 x 50 € = 100 €
- Lisatoitmine tiinuse premium kvaliteeti toiduga, mis mõeldud just tiinetele koertele. Tiinuse lõpus võib toidunorm tavalisega võrreldes kasvada.
Veelkord – ükski nendest kulutustest ei taga, et kutsikaid on tulemas. Suhteliselt tihti juhtub, et emased ühel või teisel põhjusel siiski ei tiinestu.
Kui me vaatame kenneltegevust mitte emase omaniku silmade läbi, vaid ka isase omaniku seisukohalt, siis aretustegevuste hulka võivad vajadusel käia ka:
- Sperma kvaliteedi kontrollimised loomaarsti juures 40-80€ kord
- Sperma külmutamine, ligikaudu 400€ kord ja säilitustasu ligikaudu 60-130€ aastas
Kulutused sündinud pesakonna peale
Kui kõik läks jälle hästi, saab kasvataja hakata valmistuma poegimiseks. Sünnitustarvete nimekiri on igal kasvatajal erinev, mõni eelistab pesakastina täispuhutavat laste basseini, teine puidust konstruktsiooni ja turvaäärtega pesakasti. Mõni märgistab kutsika lõngajupiga, teine ostab igale kutsikale oma eri värvi kaelarihma. Mõne tõu kutsikad peavad pääsema varakult õue ja vajavad seal korraliku pinnasega jooksuaedu, teised võivad loovutusajani toas kasvada.
Enamasti jagunevad kulutused pesakonna ajal umbes selliste artiklite alla:
- Pesakast (saab teha ise, ent saab tellida netist ka spetsiaalseid kaste, mille hinnad on 80-400€ vahel)
- Sünnitustarbed (imavad matid, termomeeter, käärid ja niit nabanööri sidumiseks, kummikindad, rätikud)
- Kui pesakond on suur, siis kasvab emase energiavajadus alates kolmandast nädalast iga kutsika kohta 25% ehk toidunormid mitmekordistuvad. Kaheksa loovutusealise labradorikutsika puhul võib nende ema nädalas ära süüa umbes 7,5 kg kuivtoitu.
- Enamasti tekib vajadus anda ka juurde liha ja kodutoitu (hakkliha, kodujuustu, maitsestamata jogurtit vms)
- *** Kutsikate lisatoit tähendab enamasti kolmandal nädalal liha ja hiljem liha ja kuivtoidu segu. Üks keskmine 4-nädalane labradorikutsikas sööb päevas 250 gr kuivtoitu ja 200 gr liha. Kaheksanädalaselt on need kogused umbes 450 gr kuivtoitu ja 500 gr liha. Ehk kaheksa loovutusealise kutsika puhul kulub keskmiselt iga päev umbes 3,6 kg kuivtoitu ja 4 kg liha. *** pesakonnad on erinevad, need kogused lähtuvad meie 2017 aasta pesakondadest.
- Iga kutsika registreerimine kennelliidus on liikmele 15€, mitteliikmele 30€.
- Kutsikate kiibid ja kiipimine (20€ per kutsikas)
- Europassid ja loomaarsti ülevaatustõendid (15-25€ per kutsikas)
- Iseloomutestid või tõuomased instinktitestid (vabatahtlikud, umbes 15€ per kutsikas)
- Kutsikate ussikuurid iga kahe nädala tagant (iga kord keskmiselt 5€ per kutsikas, loovutusealise pesakonna puhul 80 eur kord)
- Kutsikapakid, milles sisaldub kutsika hooldus-, toitmis- ja kasvatamisjuhend (NB! Kennelliidu kasvataja kohustuslepingu järgi peab iga kasvataja selle oma kutsikatega kaasa andma), ent ka mänguasjad, hooldustarbed, alustuspakk toitu esimesteks päevadeks, rihm või treeningvahendid kutsikale, juhul kui kasvataja soovib anda), keskmise kutsikapaki hind on 100€ per kutsikas. Mõnikord toetavad kutsikapakiga kasvatajaid ka toidu maaletoojad. Meie kutsikapakid paneb suures osas kokku lemmikupood Minu Koer, seetõttu jääb endal hankida vaid pisut.
- Madratsid ja mänguasjad kutsikatele nende kasvamise ajal. Kuna mõned kutsikad kasutavad madratseid ka WC või närimismänguasjana, siis võib neid kuluda palju.
- Ajalehed, saepuru või pelletid, juhul kui juba kõndima hakanud kutsikad elavad tubastes oludes. Kõik, mis läheb sisse, tuleb ka välja ja seda iga paari tunni tagant. Segadust, mida 8 labradorikutsikat suudavad ühe ööga toota, suudavad endale ette kujutada vaid loomakasvatajad.
- Aedikud, jooksuala ja kuudid/pesad õues, kui kutsikad on juba õue kolinud.
- Esmane vaktsineerimine, mille osad kasvatajad teevad 8- ja osad 12-nädalaselt, ent see on kasvataja kulul (20€ per kutsikas).
Ette võib tulla ka ootamatusi. Siin mõned meie kennelis juhtunud näidetest:
- Öine keisrilõige nädalavahetusel 900 €
- 4-nädalase kutsika ravi loomade kiirabis 24 h (vedelikupuudus, aneemia) 300 €
- Kaasasündinud väärarengu diagnoosimine 5-nädalasel kutsikal ja eutanaasia 500 €
- 6-nädalase kutsika ravi, eutanaasia ja lahkamine 1500 €
- Emase koera nisapõletiku korduv ravi 250 €
Kui kutsikad on kenasti loovutusealiseks kasvanud, siis on aeg otsustada, kuhu nad minema hakkavad. See on see hetk, millal esimest korda saab kasvataja mingit tasu oma tegevuse eest.
Kui pesakondade planeerimise põhjuseks on tõu parandamine, siis kasvataja huvi on jätta need kutsikad, kes on tulnud välja kõige lubavamad ja kelles on näha nende vanemate ja selle tõu parimaid omadusi, endale koju või mõnda lähedalasuvasse perre kaasomandisse. Nende eest ta müügihinda ei ei saa.
Koerad on elusolendid ja nad koosnevad galaktilisest hulgast geenidest, mille puhul võib ette tulla, et kogu ettevalmistusest ja pingutusest hoolimata sünnib mõni kaasasündinud veaga kutsikas. Mõnikord lähevad nad ingliks juba pesakastis, kasvataja juures, ent kui tegemist on varjatud veaga, mida ei suuda ka läbivaatusel tuvastada ka loomaarst, siis võib see juhtuda hiljem, näiteks juba uues peres olles. Kutsikal võidakse näiteks avastada kaasasündinud südamerike, neerupuudulikkus, mõni muu viga, mis lühendab tema eluiga või tuleb ta magama panna. Sellisel juhul võib kasvataja tulla vastu ja kompenseerida magama pandud kutsika uue tasuta kutsikaga mõnest oma järgmistest pesakondadest.
Täishinda ei küsi kasvataja ka nende kutsikate eest, kellel tuvastatakse mingi pärilik viga (värviviga, valehambumus, laskumata munand või näiteks song). Nende kutsikate hind on kokkulepitud tava järgi kolmandiku võrra väiksema tavahinnast.
Kui ülejäänud kutsikate eest saadud raha kokku lugeda ja panna kõrvuti pesakonna kuludega, siis võib näha, et suure ja korraliku pesakonna puhul võib kasvatajale jääda oma nelja kuu töö ja aastatepikkuse planeerimise eest kätte ühe või ka kahe kutsika raha. Kui kutsikaid sünnib vähe, nad sünnivad vigadega või tekivad komplikatsioonid, siis jääb kasvataja oma tuludega miinusesse. Kui aga kokku panna kogu kõik kulud alates igakuistest söögi-, näituste- ja muude kenneltegevustega seotud arvetest, siis on plussi jõuda juba raske ja tõsiasi on see, et sellele hobile maksavad enamus kasvatajaid peale.
Kulutused, mida ei saa rahas mõõta
Aeg
Kasvataja kulutab aastaid, et uurida sugupuid, reisib näitustele, katsetele ja külastab teisi kasvatajaid ja kenneleid maailmas, et mõista paremini tõugu, selle ajalugu ja trende. Ta hoiab end kursis tõu väljakutsete ja probleemidega, võimalustega paremini vältida probleeme ja haiguseid, mida tõus esineda võib.
Hea kasvataja tunneb ära sellest, et ta ei ole väljas ennekõike kutsikast lahti saamisega, vaid hindab põhjalikult kutsikahuviliste ootusi, sobivust ja valmisolekut võtta endale 15-aastane vastutus selle kutsika eest, keda kasvataja on planeerinud ja hoidnud. Ka peale potensiaalsete kutsikaomanikega kohtumist võib kasvataja keelduda kutsikat müümast ja on valmis hoidma kutsikaid kauem enda juures, kuni sobiv omanik leitud. Aega võtab ka uute kutsikaomanike juhendamine ja toetamine. Paljud kasvatajad teevad oma kutsikatele koolitusi või kokkutulekuid ja on alati telefonikõne kaugusel. Seda põhitöö ja pere kõrvalt.
Kasvataja tööpäev ämmaemanda ja kutsikate hooldajana kestab sageli 24 tundi ja 7 päeva nädalas. Kui tekivad komplikatsioonid ja kutsikad vajavad lutipudelist toitmist, tähendab see kasvataja jaoks mitut nädalat magamata öid. Kasvataja ületunde ei kompenseerita ja neil ei ole puhkepäevi või puhkust.
Kui palju on sellise töö eest mõistlik tunnitasu?
Südamevalu
Igal kasvatajal on rääkida lugusid, mis ei lõppenud hästi. Pea iga kasvataja on hoidnud kätel ingliks läinud kutsikat. Mõnikord võib surra terve pesakond, kõige hullemal juhul pesakonna ema. Ööde ja päevade kaupa kutsikate ja koerte põetamine ei sobi kõigile. Selleks, et olla kasvataja, peab suutma madalseisudest välja tulla ja raskustele vaatamata edasi rühkida.
Pühendumine
Kasvatajad võlgnevad tänu oma kannatlikele pereliikmetele, kes on nõus nendega vajadusel sõitma jõuluõhtul koera pulmareisile või kannatama kodus välja hävituspataljone (loe: loovutusealisi kutsikaid), kes püüavad minimaalse vaevaga hävitada maksimaalselt ümber olevat inventari ning jätavad endast igale poole loike ja hunnikuid.
Mõnikord magab kasvataja pesakasti kõrval, mõnesaja grammised vastsündinud kutsikad kaisus, et iga paari tunni tagant neid lutipudelist toita ja elule turgutada. Teinekord tassib kasvataja 6-nädalased kutsikad sotsialiseerima ja maailma nägema, selle nimel, et uutel omanikel oleks oma koertega kergem elada. Kasvatajad on pühendunud oma pesakonnale ja seda ei saa rahas mõõta.
Valmisolek
Kasvataja on valmis kandma ajalised, emotsionaalsed ja materjaalsed kulud, kui midagi peaks tema koertega juhtuma.
Samamoodi on kasvataja valmis võtma oma kasvandiku igal ajal enda juurde tagasi, kui põhjusel või teisel soovib pere koerast loobuda. Vajadusel aitab kasvataja leida koerale uue kodu või lahendada tema käitumisprobleeme. Kasvataja on väljas selle eest, et tema kasvandikud elaksid pika ja õnneliku elu.
Seega on kutsika hinna sees palju enamat, kui see, mis pealtnäha paistab. Kutsikate kasvatamine on kulukas hobi ja kindlasti mitte äritegevus.
Sinu jaoks algab lugu sinu kutsikast, aga kasvataja jaoks tähistab ta aasta(kümne)te jagu tehtud tööd, planeerimist, proovimist, pettumist, uuesti üritamist. Kasvataja vaatab sinu koera ja näeb temas tema vanaisa kehaehitust, viimaste generatsioonide proportsioone, ema kõrvade asetust, pesakonnakaaslaste liikumisviisi ja ja isa temperamenti. Rõõmustab, et tal õnnestus selles kutsikas parandada tema vanemate vead või tuua välja sellele liinile iseloomulikud tüüpilised omadused. Hõiskab, kui su koer läbib puhtalt terviseuuringud ja temast kasvab tore kaaslane sulle ja sinu perele. Alati telefonikõne kaugusel.
Millist hinda oled sa nõus maksma kasvataja pühendumise eest?
Inglise keeles samal teemal: