RETRIIVERITE TÕUKATSE
Retriiverite tõukatse on tõuomaste instinktide test, kus saavad osaleda üle 8 kuu vanused retriiveri tõugu koerad. Katse eesmärgiks on hinnata, kas koera iseloom on omane konkreetse retriiveri tõule ning kas koeral on eeldusi, mis võimaldavad teda koolitada pisisaagi toomiseks ja/või retriiverite jahikatseteks. Tõuomaste instinktide hindamine aitab hinnata ka koera aretusväärtust.
Retriiverite tõukatset on võimalik läbida kas saagi või dummyga. Saagiga katsel kasutatakse tööl vees parte, maastikul faasaneid või vareseid ning jäljel küülikut. Dummyga katsel kasutatakse spetsiaalseid tekstiilist äratoomisesemeid ehk dummy‘sid.
Tõukatse saagiga sooritanud koer saab taotleda rahvusvahelise FCI töösertifikaati, mis annab õiguse registreerida koera kõigil näitustel kasutusklassi ning võimaldab kinnitada rahvusliku ja ka rahvusvahelise välimikutšempioni tiitli. Tõukatse dummyga sooritanud koer saab taotleda rahvusliku töösertifikaadi, mis annab õiguse registreerida koera rahvuslikel-, rühma- ja erinäitustel kasutusklassi ning võimaldab kinnitada vaid EST V CH tiitli.
Treenimine ning osalemine retriiverite katsetel annab võimaluse pakkuda koerale tõuomast tööd. Paljud koerad naudivad, kui saavad teha seda, mille jaoks nad on aretatud. Tõuomased katsed aitavad hoida oma koera aktiivse, tegusa ja koostöövalmina. Treenimine suurendab koera ja koerajuhi vahelist üksteisemõistmist ning õpetab koera talitsema oma impulsse ning tegema koerajuhiga koostööd. Olgugi, et tegemist on retriiverite instinktikatsega, tasub koeraga tõukatseks valmistuda. Vajalik on elementaarne sõnakuulelikkus, koer peaks tulema kutsumise peale juurde ning nõustuma esemeid koerajuhile loovutama.
Retriiverite tõukatse koosneb neljast osast: sotsiaalsuse hindamine, veetöö, otsing ja jälg. Katsel hinnatakse koera sotsiaalset käitumist, ujumistahet, äratoomistahet, otsimisindu, saagihaaret, saagi äratoomistahet ja loovutamist, reageerimist püssilasule, jäljetööd ja koostööd juhiga.
1. Sotsiaalne käitumine
Kohtunik kogub enda ümber paarimeetriste vahedega koerajuhid koos koertega ning tutvustab katset. Kohtunik kätleb iga osalejat ning koertelt eeldatakse sotsiaalset ja sõbralikku käitumist.
Seejärel alustab esimene koer veetööd ning teised koeral lähevad autodesse või ootealale oma korda ootama. Iga koer sooritab katset nii, et teisi koeri pole nägemisulatuses.
2. Veetöö
Koerale visatakse vette kaks lindu. Esimese linnu viskab kohtunik rannavette, et näha, kas koer läheb meelsasti vette ning on linnu äratoomisest huvitatud. Kui see õnnestub, visatakse teine lind vette paadist, mis on umbes 20 meetri kaugusel rannast. Enne teist viset käib püssipauk, püssimees on koerale selgelt nähtavas kohas ja mitte väga lähedal. Koer peaks tooma linnud vähemalt rannavette, ideaalis koerajuhile kätte.
3. Otsing
Kui koer on sooritanud veetöö, jätkab ta katset otsinguülesandega. Maastikule on paigutatud viis lindu, neist kaugeim on vähemalt 50 meetri kaugusel. Koer on rihmastatult koerajuhi kõrval, püssimees teeb lasu, millega koos visatakse kuues lind sellisel moel, et koer näeb viset, aga ei pruugi näha kukkumiskohta. Abilised ja püssimees eemalduvad maastikult ning kohtunik annab loa saata koer linde tooma. Koer peab ära tooma piisava arvu linde, et oleks võimalik veenduda, et tema otsingutahe ei rauge. Oma töös peab olema koeral piisavalt enesekindlust, et leida ja tuua ära ka kõige kaugeim lind. Koer peaks tooma linnud juhi lähedale, eelistatavalt kätte.
4. Jälg
Peale äratoomist hindab kohtunik suuliselt koera tööd ja annab teada, kas koer lubatakse edasi jäljele. Jäljele pääsemine eeldab, et kõik senised ülesanded on positiivselt sooritatud. Jälg veetakse jänesega koertele peale seda, kui kõik koerad on järgemööda sooritanud veetöö ja otsingu. Jälg on umbes 80 m pikk ja on veetud maastiku loomulikke erisusi arvestades. Kui koer on jäljel, peavad teised koerad olema peidus. Koer peab jänese ise leidma ja tooma juhile.
Katse läbimiseks on oluline, et koer saab kõikides hinnatavates omadustes tulemuse “sooritatud”. Kohtunik võib ülesandeid korrata, et koera instinktides veenduda ning vajadusel aitab koera. Katse katkestatakse, kui koeral täielikult puudub töötahe, ta on tugevalt paugukartlik, lõhub saagi või pillub seda, keeldub vette minemast, on agressiivne teiste koerte ja inimeste vastu, haugub või vingub nii häirivalt, et katset pole võimalik läbi viia, väljub koerajuhi kontrolli alt või on nende koostöö nii puudulik, et katse sooritamine ei ole võimalik.
Koer, kes sooritab tõukatse, saab vastava diplomi, mille alusel saab Eesti kennelliidust taotleda rahvusvahelist töösertifikaati.
Erinevate retriiverite katsete reeglid leiad Eesti Kennelliidu Retriiverite Kogu lehelt.