SOTSIALISEERIMINE

Tekst: vesikoer.ee (viimases lõigus kohandatud). Aitäh!

Sotsialiseerimine tähendab kutsika kohandamist eluks teda ümbritsevas keskkonnas. Loodus on nii hundi- kui ka koerakutsikatele selleks jätnud “arenguakna”, mil uudishimuga ja hirmuta õpitakse tundma maailma.

Aken läheb kinni peale neljandat elukuud, kõik uus, mida kohatakse hiljem, tekitab hirmu, kahtlust, ohutunnet ja ärevust ja sellele vastavat reaktsiooni (põgene või hammusta). Hirm teatavasti on teiseks agressiivsuse põhjuseks dominantsuse kõrval mitte ainult koertel, vaid ka inimestel.

Tänapäeva urbaniseeruvas keskkonnas nõutakse üha enam, et koerad peaks end ülal kui inimesed, sest enamusel inimestest puudub koduloomaga suhtlemise kogemus.

Ehk inimlapsi pole harjutatud elama koduloomade seltsis ja nii nagu sotsialiseerimata kutsikal tekib ka sellisel inimesel koera nähes hirm, mis tihtipeale väljendub agressiivsuses. Nii on riik riigi järel pidanud üle elama “kurja koera ” skandaale ja paljud koeratõud on hüsteeriliselt ära keelatud.

Et tõukoerad päris ära ei kaoks või asenduks tillukese karvase nukunäoga kodukoeraga, on kennelklubid hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama koerte kohandamisele eluga inimühiskonnas, mis on lihtsam kui õpetada inimesi respekteerima koeri. Sotsialiseerumisakna olemasolu avastasid loomapsühholoogid alles hiljuti ja seetõttu pole sotsialiseerimisprogrammide kirjeldus veel paljudesse koeratreenimisõpikutesse jõudnud.

Puudujäägid sotsialiseerimisel on koertel enamiku käitumisprobleemide põhjuseks. On leitud, et kutsika varajane sotsialiseerimine on olulisem kui koera kuulekustreening 6-kuuselt, mil sotsialiseerimisaken juba kinni on. Sotsialiseerimata koera saab küll treenida käske täitma, aga niipea, kui käsutajat käepärast pole, käitub koer ikkagi nii, nagu ta ise õige arvab olevat.

Sotsialiseerimise programm

Millal
6-nädalaselt kuni 4-kuuselt oleks vaja harjutada iga nädal, hea oleks iga päev – selles vanuses harjub kutsikas uue asjaga nädalaga, pärast 4. elukuud kulub tal aga sama asjaga harjumiseks pool aastat või rohkemgi.

Mida varem alustatakse, seda parem. Pimedate juhtkoeri hakatakse sotsialiseerima näiteks juba 4-nädalaselt, et nad kõige maailmas ettetulevaga harjunud oleks. Tavaliste kutsikate sotsialiseerimine algab juba aretaja kodus – seal kohtab kutsikas mitmeid inimesi ja lapsi, uurib tuba ja aeda, harjub olmemüradega (tolmuimeja, pesumasin, uksekell), teeb ehk kassigagi tutvust. Kui kutsikas läheb uude kodusse, kohtab ta uusi inimesi ja tutvub uue ümbrusega. Suurimaks probleemiks saab olema aga see, et kutsikas ei tohi kodust välja minna, kuna ta vaktsineerimised veel ei mõju ja ta ei ole immuune nakkushaiguste suhtes. See vanus on aga parim sotsialiseerimisaeg ja kutsikat isoleerida sel ajal ei tohi. Teistes riikides on tehtud sellistele kutsikatele spetsiaalsed sotsialiseerimisklassid (nn. kutsikalasteaed), kus nad teiste omasugustega ja nende peremeestega kohtuvad. Väga hästi saab aga hakkama ka sotsialiseerimisklassita, kui ise nutikas olla-tuleb kutsuda endale külla sõpru ja naabrilapsi uut kutsikat vaatama, ise sõpradele külla minna (hoides immuniseerumata kutsikat tänaval süles, sest maas joostes võib ta külge saada nakkuse), külastada kutsika kasvatajat ja kutsika õdesid-vendi, või lihtsalt kanda kutsikat väljas süles ringi (mõned omanikud kannavad kutsikat isegi beebikotis, kuid tuleb aga jälgida, et tal seal palav ei hakkaks). Kui vaktsineerimised juba mõjuvad, tuleb kutsikaga välja minna, et kohata kõiki ja kõike, mis allpool loetletud ning seda vähemalt üks või mitu korda nädalas, et see kõik kutsikale paremini meelde jääks.

Kõike seda, mida kutsikas sellistel maailma avastamiskäikudel näeb, ta juba suure koerana enam ei karda ja ignoreerib ka siis, kui peremeest parasjagu kõrval pole. Tuleb jooksja vastu – ei kergita kulmugi, tuleb kass vastu – ei tee väljagi, sõidab jalgratas mööda – haigutab, astub laps saba peale -tõmbab saba ära, tuleb kuri karvane tilluke koer tema peale haukuma – ei näegi krantsi ega ta perenaist, viskab pahane inimene kepiga – püüab kepi kinni ja viib tagasi. Kui aga kutsikas pole enne 4-kuuseks saamist kohanud näiteks habemega meest, haugub ta tulevikus kõigi habemike peale (või veel hullem, kõigi meeste peale). Kui ta pole kutsikana sõitnud liftiga, tuleb ta suure koerana sülle võtta, et liftiga sõita saaks. Labrador kaalub aga täiskasvanuna kuni 45 kilogrammi.

Kuidas
Kutsikale peab jääma avastamisretkedel toimunud kohtumistest positiivne elamus. Seepärast tuleb paluda inimestel, keda koer kohtab, anda talle koeramaiuseid või kiita paitamise-patsutamisega, samuti võib seda kõike teha koera peremees-perenaine ise. Valesti käitumist tuleb ignoreerida ja oodata hetke, mil kutsikas end õigesti ülal peab (näiteks ei tee lehmast välja selle asemel, et ta peale haukuda), et teda siis kiita ja preemiaks maiust anda. Hoolega tuleb valida, kellega kohtuda, sest kui kutsikat selles vanuses hirmutada, võib hirm jääda kogu edaspidiseks eluks.

Sama tähtis kui inimestega sotsialiseerimine on teiste koertega sotsialiseerimine, et kutsikal säiliks võime suhelda ja käituda “koerakeeles”, sest see hoiab ära tulevikus teiste koertega kaklused jalutuskäikudel (ja Sinul sõnelused nende peremeestega). Tuleb otsida täiskasvanud koeri, kes teistega hästi läbi saavad, ja nendega koos jalutamas käia, samuti jalutada teiste tuttavate kutsikate seltsis.

Kellega
sotsialiseerida ehk keda ja mida kõike kohata, nuusutada ja uurida maailmaavastusretkedel
a) täiskasvanud (nii mehed kui naised): noored, keskealised, eakad inimesed, invaliidid, teisest rahvusest inimesed, lärmakad inimesed, enesekindlad inimesed, kartlikud ja häbelikud inimesed, postiljon, tervisejooksjad, suusatajad, mundris või tööriietes inimesed (politseinikud, tuletõrjujad, teetöölised, arstid), kübaratega, mütsidega, seljakotiga, vihmavarjudega, ektsentrilise riietusega inimesed, habemikud, prillidega inimesed.
b) lapsed: beebid, eelkooliealised, kooliealised, teismelised
c) loomad: (ole kindel, et nad ikka kutsika vastu sõbralikud on ja kiida-premeeri kutsikat, kui ta neist välja ei tee või sõbralik on), koerad-suured, väikesed, noored, vanad, kutsikad, kassid, väikesed koduloomad, kuked-kanad-pardid-luiged, lehmad-lambad-hobused.
d) erinevad keskkonnad – sõbra kodu, pood, park, koolivärav, lasteaiavärav, mänguplats, maal ja metsas/linnas, laadal-turul-rahvapeol, kõrts, libe põrand, pidu, loomaarsti juures, lift, trepid, auto, rong.
e) ja veel – jalgrattad, mootorrattad, suusatajad, rulasõitjad, rulluisutajad, lapsevankrid, ratastoolid, liiklus, olmemürad, (tolmuimeja, muruniitja, mootorsaag).

Labradorid on väga silmatorkavad koerad ja varsti tunneb-teab Sinu koera (ja Sind) terve linn või küla. Iga vääratus jääb sellepärast kõigile meelde, aga ka iga positiivne asi. Just Sinu koera järgi võidakse hakata üldistusi tegema kõigi suurte koerte ja nende omanike kohta. Kas poleks siis tore, kui just tänu Sinu koerale hakatakse suurtesse koertesse heatahtlikumalt suhtuma?