Kui oled jõudnud siia lehele, siis ilmselt oled mõtlemas koera ja võibolla ka labradori retriiveri võtmise peale. Ükskõik, millise koera võtmine tähendab pere jaoks alati elumuutust ja seetõttu vajab see otsus pikka vaagimist ja kõigi pereliikmete absoluutset nõusolekut.

Kui sul pole kunagi varem koera olnud, siis enne päris oma koera võtmist soovitame teha proovinädal mõne tuttava koeraga. Paku ennast koerahoidjaks selleks ajaks, kui koeraomanikud on reisil või neil on kiirem eluperiood. Mida rohkem erinevaid koeri hoiad, seda paremini saad ülevaate sellest, kui erinev võib olla koerte aktiivsuse tase või temperament. Saad parema ettekujutuse, milline oleks sinu pere igapäevaelu, kui teie peres oleks koer. Nii on ka lihtsam hinnata, kas teie pere jaoks on õige aeg koera võtta ja kas koera vajaduste jaoks jätkub aega, energiat ja motivatsiooni ka siis, kui esimene vaimustus on vaibunud või käsil kiirem tööperiood.

Allpoolt leiad levinud küsimused, mida kutsikahuvilised küsinud on. Head lugemist!

• Kas labradori retriiver sobib mulle? »
• Mis minu elus muutub seoses kutsikaga? »
• Kas võtta kutsikas, noor koer või pakkuda kodu juba täiskasvanud koerale? »
• Kui palju labradorikutsikad maksavad ja miks? »
• “Me ei taha näitusekoera, vaid sõpra, kas odavamalt saaks” »
• Kas võtta paberitega või ilma? »
• Emane või isane? »
• Kas korterisse tohib labradori võtta? »
• Mida teha koeraga sel ajal, kui läheme reisile? »
• Kas koera tohib kinkida? »
• Mida ma pean teadma enne kutsika ostu tema vanemate kohta? »
• Millest alustada, kui otsustasin kutsika võtta? »
• Kas omanik valib kutsika või vastupidi? »
• Kuidas My Brand kutsikaid ette valmistatakse koju minekuks? »

KAS LABRADORI RETRIIVER SOBIB MULLE?

On asju, mida peaksid labradori retriiverite kohta teadma.

• Labradori retriiver on sõbraliku iseloomuga koer, kes sobib perekoeraks ja harrastusteks, kuid ei sobi õuekoeraks, majavalvuriks või inimesele, kellel pole aega koeraga tegeleda. Igapäevane korralik jalutuskäik ja vaimne stimulatsioon töö, harrastuse või aktiviseerimiste läbi hoiab su koera psüühika korras ja pahandused eemal.
• Labradori retriiver on suurt kasvu aktiivne koer ja sabaga kohvilaualt tasside mahatõmbamine või tänaval lapse pikalijooksmine ei pruugi olla tema jaoks probleem. Esimeste eluaastate jooksul vajab see 32- kuni 42-kilone koer juhtimist, koolitust ja sotsialiseerimist.
• Labradorid ajavad karva. Punkt. Seda karva lendab toanurkades, riietel ja poest just toodud võipakis, hoolimata sellest, et tolmuimeja käib kord päevas ringi. Karvaajamine iga 6-8 kuu tagant käib karva kasvatamise tsükli juurde ja mingid ime eliksiirid seda ära ei hoia. Kontrolli enne kutsika majja toomist, et peres poleks keegi koertele allergiline. 

KAS SEE PESAKOND JA JUST SEE KUTSIKAS SOBIB MULLE?

Nagu kõik saksa lambakoerad pole Komissaar Rexid, pole kõik labradorid ka rahulikud isendid nagu neid mõnikord foorumites ja meedias kujutatakse. Kaks samast tõust koera võivad olla väga erineva temperamendi, välimuse ja aktiivsusega. Mõni labradori retriiver on rahulik, teine rahutu ja aktiivne. Samamoodi erinevad ka aretusliinid ja kasvatajate rõhuasetus oma aretustöös. Mõne kasvataja jaoks on tähtsaim koera iseloom, teisele tööomadused, kolmandale välimus.

Kirjelda põhjalikult kasvatajale, millisena kujutad oma kooselu tulevase koeraga ette ja milline saab olema kutsika uus pere. Kindlasti maini, kui sul on soov tulevikus treenida koerast välja abikoer või harrastuskaaslane. Vahel võib juhtuda, et pesakonnas on küll sobivat sugu ja värvi kutsikas vaba, ent ta ei vasta perekonna ootustele. Samuti on oluline, et kui oled huvitatud mõnest harrastusest, siis kutsikal võiks olla selleks sobivad eeldused. 

MIS MINU ELUS MUUTUB SEOSES UUE PERELIIKMEGA?

Koera võtmine esitab perele mitmeid nõudmisi. Kõike, mida ootad temalt täiskasvanuna, tuleb talle hakata õpetama. Ta vajab algkoolitust, regulaarseid jalutuskäike, sotsialiseerimist ja aktiviseerimist, et temast saaks ühiskonna hea liige.

AJAVARUD: Keskmiselt kulub koera eest hoolitsemisele, tema koolitusele, jalutuskäikudele ja muudele toimingutele päevas umbes 3-4 tundi. Kutsika puhul läheb aega isegi rohkem, sest väike kutsikas tahab tihti süüa ja hädale ning vajab rohkem järelvalvet.

AJAPUUDUS = KÄITUMISHÄIRED = PROBLEEMKOER!

See väike karvane koerabeebi elab Sinu kõrval 12-14 aastat. Enne koeravõttu mõtle, milline on sinu elu viie või kümne aasta pärast: kui vanad on siis lapsed, kas nad elavad teiega, kas peate viibima pikalt välismaal ja kas teie elurütmi mahub üks karvane sõber.

RAHALISED VÄLJAMINEKUD: korralik söök, hoolduskulud, vaktsineerimised, ussikuurid, koolitus. Täiskasvanud labradori retriiveri peale kulub üle 100 euro kuus, nii et kutsika ost ei ole kõige suurem väljaminek koera hankimise juures. Järgmise aasta jooksul kulutate koera peale rohkem raha, kui see summa, mille tema eest ostes välja käisite.

VASTUTUS: koeraomanik vastutab oma koera eest kõikides olukordades. Kui sinu koer käitub halvasti, rikub oma käitumisega teiste rahu või on halvasti sotsialiseeritud, on see sinu, mitte koera või naabrite probleem. Tutvu oma kodukoha koerte pidamise eeskirjaga.

Koera võtmine ei pruugi olla hea mõte, kui:

• koera järgi koristamine ei tundu sulle vastuvõetav,
• sul ei ole aega koeraga iga päev väljaspool oma aeda jalutada,
• sul ei leidu aega/tahtmist osaleda koeraga algkoolitusel,
• mõni pereliige on koera võtmise vastu.

KAS VÕTTA KUTSIKAS, NOOR KOER VÕI TÄISKASVANUD KOER?

Seda, kas teie perre sobib paremini pisike kutsikas, nooruk või juba natuke vanem koer, sõltub sellest, kui palju on teil aega ja tahtmist temaga tegeleda. Oma eelised on kõigil.

Kutsikas vajab koerabeebina palju tähelepanu ja järelvalvet. Loovutusealise kutsika elu juurde käivad kümned pissiloigud ja hunnikud toas ning iga paari tunni tagant õueskäimine. Väike kutsikas ei pruugi veel kodus üksi esimestel päevadel hakkama saada, mistõttu on oluline hakata teda sellega harjutama ning tõenäoliselt teha läbi ka puuritreening. See võib tähendada magamata öid ja pahuraid naabreid. Lisaks mängivad kutsikad esialgu näksates hammaste ja rebides küüntega, mistõttu väikeste lastega peres on vaja hoida pidevalt silma peal, et keegi nendes mängudes viga ei saa. Kutsikate ja noorte koerte igapäevaelu juurde võivad käia ka näritud põrandaliistud, purustatud telekapuldid ja sissesöödud juhtmed. Hoia kutsikat turvalises keskkonnas, kui sa teda jälgida ei saa.

Positiivse poole pealt on kutsikad lihtsalt armsad, eriti esimestel kuudel, kui nad mahuvad veel sülle. Ka pahandused võivad jääda toredateks mälestusteks. Samuti on harrastus- ja töökoera valides kutsikat võimalik varakult suunata soovitud töö poole ning sotsialiseerida ning kasvatada teda oma käe järgi.

Nooruk tähendab koera, kes meenutab välimuselt juba täiskasvanud koera, ent on veel kutsikalaadse mõtlemise ja tegudega. Selline labradori retriiver on tõenäoliselt juba toapuhas ning tulles aktiivse kasvataja juurest, on ka saanud mõnevõrra koolitust, harjunud puuriga, usaldusväärne laste ja teiste koertega, kõnnib viisakalt rihma otsas. Noore koeraga saab juba minna pikematele jalutuskäikudele ning alustada mõne huvitava harrastusalaga ning temas on paremini näha tema loomuomast temperamenti ning iseloomuomadusi.

Kasvataja juurest tulnud noor labradori retriiver võib otsida uut kodu seetõttu, et mingil põhjusel ta ei ole osutunud näituste või aretuse jaoks piisavalt heaks eksemplariks. See ei tähenda, et ta ei oleks suurepärane pere- või harrastuskoer.

Täiskasvanud koer võib omakorda otsida kodu samadel põhjustel. Mõnikord otsivad kasvatajad kodu just neile toredatele koertele, kes aretuses enam ei osale ja võiksid nautida elu ja pensionipõlve mõne toreda pere ainukese koerana, saades rohkem tähelepanu, kui ühe koerana teiste seas kennelis. Selline väljakujunenud koer võib olla hea kaaslane peredele, kelle igapäevaellu ei mahu pidev loikude ja pahanduste koristamine, ent kes tahavad saada endale juba väljakujunenud sõpra. Täiskasvanud koera peale tasub mõelda, kui peres on palju lapsi või erivajadustega pereliige või koera on otsimas vanemad inimesed.

KUI PALJU MAKSAVAD LABRADORI RETRIIVERITE KUTSIKAD JA MIKS?

Labradoride keskmine hind Eestis hetkel on 1200-1800 euri. Ühe kutsika hind kujuneb tavaliselt pesakonna sünnile eelnenud ja järgnenud kulutuste järgi (loe täpsemalt siit). Kui kokku lugeda kõik kulutused, mis on tehtud terviseuuringutele, testidele, paaritusmaksudele ja kutsikate sünni ja üleskasvatamisega seonduvale, siis vahel võib hea õnne puhul kasvatajale midagi preemiaks rahakotti jääda. Paljude pesakondade puhul jääb kasvataja siiski suurde miinusesse. Koerte aretamine ei ole äriline ettevõtmine, vaid ennekõike kallis harrastus.

Siin üks näide kahe pesakonna tuludest-kuludest.

Samal ajal leiab kuulutuste lehtedest ja netiportaalidest labradori retriiveri kutsikaid, kelle hind on palju odavam, vahel vaid mõnisada eurot. Milles siis erinevus? 

On kasvatajad, kelle eesmärgiks on aretada terveid koeri ning kes teevad pidevaid investeeringuid selleks, et tagada aretuskoerte hea tervis ja kvaliteet. Need kasvatajad praagivad aretusest välja koerad, kes võivad pärandada kutsikatele ebasobivaid iseloomu- või tervisevigu ning investeerivad tulevase kutsika vanemate tervise- ja geeniuuringutesse, et tagada võimalikult terved ja tõule vastavad kutsikad. Kutsikad ja nende vanemad on hoolitsetud, söödetud kvaliteetse toiduga, saavad regulaarselt parasiiditõrjet, vaktsineeritakse, hoitakse heas vormis ning tagatakse neile kasvuks parimad elutingimused. Sellised kasvatajad valivad ka oma kutsikatele omanikud hoolikalt ning on abiks koera eluajal nõu ja jõuga.

Ja siis on teiselt poolt kutsikavabrikud (ingl k puppy millers), kelle eesmärk on toota tõulaadseid, ent kontrollimata põlvnemise, tervise, iseloomu või välimusega kutsikaid ja need müüa maha ilma ühegi garantiita. Sellist tegevust iseloomustab, et koertele ei tehta terviseuuringuid, koerte heaolusse ei kulutata ühtegi ülemäärast minutit või senti, emaseid koormatakse kutsikatega igal jooksuajal ning kutsikad müüakse maha selliseid kanaleid pidi, mis võimaldavad müüjal pildilt hiljem kaduda ning vastutuse eest hoiduda.

Olgugi, et selliseid vabrikuid tegutseb ka Eestis, on tihedamini pärit kutsikatega, kes tulevad naaberriikidest ning keda vahendatakse Eestisse. Pildi või video põhjal võib olla keeruline teha vahet kvaliteetsel ja kutsikavabrikust pärit kutsikal, ent enamasti selgub odavama hinna põhjus siis, kui kohale jõuab parasiite täis või haige kutsikas, kelles võivad suuremaks kasvades ilmneda mitteoodatud omadused.

Ükskõik, kui väga sa endale koera ei igatse, võta aeg maha ja uuri täpsemalt, millised dokumendid ja garantiid kutsikaga kaasa tulevad ning millised on kutsika vanemate terviseuuringute tulemused.

“ME EI TAHA NÄITUSEKOERA, VAID SÕPRA PERELE. KAS SIIS ON HIND ODAVAM?”

Kutsikatel on erinevad eeldused. Üks on lubav näituste ja aretuse jaoks. Teisel on head instinktid jahikoera kohta. Kolmas sobiks päästekoeraks ja neljandast võib saada suurepärane teraapiakoer. Kõik nad on ennekõike pere lemmikud. 

Neid kutsikad pesakonnas, kellel on potentsiaali saada näitusekoeraks, ei söödeta, vaktsineerita ega hooldata teistmoodi, kui neid kutsikaid pesakonnas, kellel seda perspektiivi ei ole. Seetõttu ei sõltu ka kutsikate hind sellest, kas ta võetakse näitusekoeraks või mõne muu harrastuse jaoks. Kõik ühe pesakonna kutsikad maksavad sama palju, hoolimata sellest, millised eeldused ühel või teisel kutsikal on.

Mõnikord juhtub ka nii, et koos koeraga elades tekib huvi temaga koos midagi harrastada või koolitada teda mõne ülesande, spordi või töö jaoks. Tõsiasi on see, et kõige rahuldust pakkuvamat elu just need koerad, kellega midagi harrastatakse. Seda seepärast, et: 

• Igasugune harrastamine (sõnakuulelikkus, agility, jaht, jne) õpetab inimest paremini mõistma koera kui erinevat liiki. Selle läbi suureneb liikidevaheline üksteisemõistmine ja koostöö. 
• Koertel, kellega mõnda ala harrastatakse, esineb vähem käitumisprobleeme ja nende omanikud tajuvad kooselu koeraga meeldivamana.

Kõige rohkem kannatavad koerad igavuse käes ja suur osa koerte käitumisprobleemidest oleks olemata, kui neile oleks tagatud liigile omane elu. Selline elu, mis pakub liikumist, igapäevast tööd, probleemidele lahenduse leidmise oskust, vaimset stimulatsiooni ja aktiivset elu.

Seetõttu eelistavad mitmed kasvatajad peresid, kus on koerale lisaks pere lemmikuks olemisele varuks ka mõni harrastusplaan.

P.S. Üheksa inimest kümnest võtab koera sõnadega “näitustel me käima ei hakka”. Nii ka allakirjutanu, kes läks esimese koeraga esimesele näitusele lihtsalt vaatama, mis see endast kujutab. Sellest kasvas välja tore harrastus, mis tõi koerale sära silmadesse ja nime ette tiitlite rea, ent näituste algne eesmärk on anda hinnang sellele, kui palju vastab konkreetne koer tõu standardis kirjeldatule. Näitustel näeb teisi selle tõu esindajaid ja saab suhelda tõu entusiastidega. 

KAS PABERITEGA VÕI ILMA?

“Paberid” ehk registreerimistunnistus on koerale nagu sünnitunnistus. See on dokument, mis kinnitab, et sinu kutsika vanemad on samast tõust. Kui tõule on määratud aretusnõuded, siis võivad paberid anda ka kinnituse, et kutsika vanematele on tehtud terviseuuringud, et vähendada tõenäosust, et mõni pärilik haigus sinu kutsikal avalduks.

• Tõutunnistus sisaldub kutsika hinnas
• Tõutunnistus ei küsi sahtlis olles raha
• Tõutunnistus ei kohusta koeraga näitustele või katsetele minema
• Tõutunnistus ei tähenda, et koera peaks hiljem paaritama
• Tõutunnistust ei saa koerale hiljem tema elu jooksul tagantjärele vormistada

Ühe kutsika tõutunnistus maksab kennelliidus 15 eurot ja antakse kõikidele kutsikatele, kelle vanemad on samast tõust. Müüti “paberid on kallid” levitavad kutsikamüüjad, kes püüavad hoida kokku terviseuuringute ja kutsikate korraliku hooldamise pealt ja aretavad koeri hoolimata sellest, kas nad on terved või kannavad pärilikke haigusi. Selliseid kasvatajaid nimetatakse “puppymilleriteks” ja nende eesmärk on teenida kasumit, mitte investeerida kutsikate kvaliteeti. Kui kutsikas müüakse ilma dokumentideta, siis ei ole teil mingit garantiid, et teie kutsikal ei ilmne mõni pärilik viga, mida oleks saanud vältida või et te pole maksnud sadu eurosid kutsika eest, kellest kasvab tavaline segavereline koer.

EMANE VÕI ISANE?

Nii emaste kui isaste kohta liigub ringi palju müüte, ent inimese toimetulek koeraga sõltub konkreetse koera temperamendist, kutsika ja noore koera koolitamisele ja sotsialiseerimisele panustatud ajast ja inimese kehtestamisvõimest. Ükski teaduslik uuring ei ole tõestanud, et koerte üks sugupool oleks selgelt teisest leplikum, agressiivsem või kergem koolitada. Nii nagu ei saa üldistada, kummast soost lapsed vajavad kasvamise ajal rohkem vaeva ja tähelepanu, ei saa seda teha ka koerte puhul.

Koera õpetamise ja juhtimise peale kuluva aja määrab konkreetse kutsika temperament ja aktiivsustase ja selles isane ja emane labradori retriiver ei erine. 

Mõned eripärad saab küll isaste ja emaste labradori retriiverite puhul välja tuua. 

• Isased labradorid on kasvu poolest suuremad (56-57 cm) ning kaaluvad 38-40 kg.
• Emaste turjakõrgus on 54-56 cm ja kaal 30-32 kg. 
• Emased koerad saavutavad suguküpsuse, oma kasvu ja mõõtmed varem. 
• Emastel koertel on enamasti kaks korda aastas jooksuaeg, mis kestab kolm nädalat ja mille teise poolde jääb 2-3 päeva viljastumisvõimelist aega. Esimene jooksuaeg võib alata umbes 7-11 kuu vanuselt. Nende kolme nädala jooksul eritub koeral verine voolus ning soovimatute kutsikate vältimiseks peaks sel perioodil jalutama emasega rihmas ning teda ei tasu jätta üksi aeda. 
• Ei ole ühtegi teaduslikult tõestatud uuringut, mis tõestaks, et kutsikate saamine parandaks emase koera tervist. Pesakonna sünd ei aita vältida mädaemaka või rinnanäärmepõletike ohte. Samuti ei ole leitud seost isase koera paaritamise ja  eesnäärmeprobleemide väiksema esinemise vahel. Seda, kas konkreetne koer peaks kutsikaid saama, tuleb otsustada tema terviseuuringute näitajate, iseloomu, närvikava, sugupuus esinevate riskide ning füüsilise vormi ja anatoomia põhjal. 
• Nii isased kui emased saavad omavahel hästi läbi, kui neid on nooruses õigesti omavahel suhtlema õpetatud. Labradori retriiverite kennelites elavad tavaliselt isased ja emased mitmekaupa rahumeelselt koos.
• Emase steriliseerimise ja isase kastreerimise mõjude kohta on viimasel aastakümnel ilmunud märkimisväärne hulk uurimistöid, mis kinnitavad nende operatsioonide sagedasi kõrvalnähte ning negatiivset mõju koera käitumisele ja tervisele. Ka meie kenneli kogemused kinnitavad, et koera steriliseerimist/kastreerimist ei tasu kergekäeliselt võtta ette lihtsalt mugavuse pärast. Enne kui otsustad oma koera operatsioonile viia, kaalu põhjalikult selle plusse ja miinuseid. 

Isaseid ja emaseid võrdlev artikkel koerte käitumiseksperdi Patricia McConnell, PhD sulest (inglise keeles, avaneb uues aknas).

KAS LABRADORI RETRIIVER VAJAB OMA MAJA VÕI SOBIB KA KORTERISSE?

Koera heaolu ei sõltu ruutmeetrite arvust või õue suurusest, vaid sellest, kui suurel määral saab ta nautida liigile omast elustiili. Koerte sugulased hundid ja hulkuvad koerad reisivad kümneid kilomeetreid päevas, peavad jahti ning lahendavad ülesandeid, et kõht täis saada. Ükskõik, kas koduhoov on 800 või 8000 ruutmeetrit suur, vajab ka teie labradori retriiver (ja iga muu tõug) igapäevaseid jalutuskäike väljaspool oma aeda,  vaimset stimulatsiooni ja sotsialiseerimist. See aitab koeral hoida vaimset tasakaalu, vältida käitumisprobleeme, tagab tugevama närvisüsteemi ning parema ühiskonnakõlblikkuse.

Pidev õuekoera elu labradorile ei sobi. Rutiinne igavus viib halbade kommeteni (haukumine, kaevamine, põgenemine) ja võib põhjustada käitumishäireid, närvilisust, agressiivsust. Paljud noored labradorid otsivad hea meelega endale tegevust, mis võib lõppeda omanikule kuuluva hävitamisega ja naabrite häirimisega.

Ka korterikoer vajab tegevust ja inimesepoolset aktiviseerimist, muidu on tulemus sama. Peale igapäevaste jalutuskäikude vajab koer harjutamist uute olukordade, teiste koerte, inimeste ja olenditega (trammid-trollid, suusatajad, jalgratturid) ja selle kõrval koolitust, kuidas igas olukorras kuulata omaniku sõna. Aktiviseerimiseks sobivad mõtte- ja ninaülesanded, jälje ajamine ja asjade otsimine ning ka näiteks tasakaaluharjutused. Kui varasemalt pole koeraga kokkupuuteid olnud, võib olla palju abi treeneri või koerte käitumisspetsialisti konsultatsioonist.

Kui korterikoerte omanikud viivad oma koerad nädalavahetusel metsalõhnu nuusutama, siis majaomanikud võiks oma koera viia linna sotsialiseeruma. Nii kasvab koerast ühiskonnakõlbulik koer, kes saab igas olukorras ka ootamatustega hakkama.

 

MIDA TEHA KOERAGA SEL AJAL, KUI LÄHEME REISILE?

Harjuta oma kutsikat jube väiksena autosõidu, erinevate ööbimiskohtade, üksioleku ja hoiul käimisega, et tema elu oleks tulevikus lihtsam. Peaaegu kõigil peredel tuleb ette reise ja kodunt eemalolekuid. Kui koer on sellega harjunud, et valmista see talle stressi ja temast kasvab igas olukorras kergesti kohanev koer. 

Kui lähed reisile, siis võib koer

a) minna hoiule mõne tuttava, pereliikme või koertehoidja juurde. Leiad suure valiku koerahoidjatest internetis. Võid anda koera mõnda tallu, kus on teisigi sõbralikke koeri hoiul ja su koer saab lisaks hoolituse ka mõnusad mängukaaslased. Või anda koera mõne toreda tuttava kätte, kes ise koera võtta ei saa, aga hea meelega pakub aegajalt teiste koertele hoiukodu. Alati lepi tasu suhtes varakult kokku ning uuri, mis tuleb koerale kaasa anda.

b) tulla kaasa reisile. Labradori retriiver on hea reisija ja kui teda on varakult harjutatud, siis meeldib talle nii auto, laeva, rongi kui lennukiga reisida. Märksõna on siinkohal harjutamine. Kui tulemas on lennureis, siis too varakult tuppa lennupuur ja hakka harjutama koera sellega, et see on koht, kus magada. Pane lennupuur võimalusel autosse ja harjuta teda ka seal sõidu ja vibratsiooni ajal magama. Nii reisi kui ööbimiskohta broneerides uuri, kas koerad on lubatud ja millised on lisatasud.

KAS KOERA TOHIB KINKIDA?

Ei, ei ja veelkord ei. Koera võtmine on otsus, mida paljud pered plaanivad kuid ja isegi aastaid. Kutsikat ei tohiks valida ainult värvi ja soo alustel, vaid ennekõike tema energilisuse astme, aktiivsuse ja tulevase elustiiliga sobivuse alusel. Mõne pere jaoks on sobiv aktiviseerida kutsikat 6 tundi päevas, käia temaga iga nädal koertekoolis, iga õhtul sotsialiseerimas ja pikkadel jalutuskäikudel. Teise pere jaoks on see aga natuke liiga palju ja kui neile kinkida väga suurte nõudmistega kutsikas, siis võib heast tahtest tehtud kingitusest kujuneda karvane painaja, kes närib ühtmoodi nii oma elamist kui ka omanike närve. Nii nagu teie ei saa otsustada selle üle, kas teie sõpradel on õige hetk last saada, ei tohi otsustada ka selle üle, et kas koer sobib nende elamisse või ei.

Oma pere lastele kutsika kinkimine võib südame soojaks teha, aga te olete ju ette valmistunud selleks, et koera eest hoolitsejaks jääte teie, täiskasvanud, eks? Need toiduvalmistamised ja pissiringid jäävad enamuses teie kanda. Lisaks loodab kutsikas leida inimkarjas head juhti, kelle signaalid ja reeglid on selged ja kindlad. Seetõttu juhtub väga harva, et ta aktsepteerib last tingimusteta. Kui tuleb murdeiga ja koer hakkab katsetama oma piire ja võimalik, et püüab ka last karjahierarhias endast allapoole nügida, peate teie olema olemas, et mõlemaid juhendada ja teha koerale leebelt ja kindlalt selgeks, et teie lapsed on teile tähtsamad.

MIDA MA PEAN TEADMA LABRADORIKUTSIKA VANEMATE KOHTA ENNE OSTU?

Kuidas tagada, et kutsikas oleks terve ja ei haigestuks erinevatesse haigustesse? Alusta sellest, et uurid kutsika vanemate kohta – millised on nende terviseuuringute tulemused, kas nad on saanud elada normaalset ilma vaevusteta elu või on neid kummitanud kroonilised haigused. 

Ole realistlik. Kasvataja, kes lubab, et pesakastis olev kutsikas saab olema 100% terve, valetab kas sulle või iseendale. Mitte keegi ei suuda garanteerida loovutusealist kutsikat vaadates, et ta ühtegi haigust tulevikus ei saa, sest koer koosneb miljonitest geenidest, mida me talle peale vaadates näha ei saa. Parim, mida kasvataja saab teha, on aretusse lubada ainult sellised koerad, kes on terved, ei vaja pidevat tuge ravimite, toidulisandite või veterinaarse sekkumise näol. Vastutustundlik kasvataja kasutab aretuses koeri, kellel ei esine kroonilisi haiguseid ning kes on läbinud tervise- ja geeniuuringud, et kaardistada riskid, mis võivad ohustada nende järglasi. See on juba hea lähtekoht kutsika vanemate valimisel.

KUI OTSUS TEHTUD, SIIS MILLEST ALUSTADA?

Võta varakult kasvatajaga ühendust ja tutvusta oma peret. Kirjelda teie elurütmi ja täpsusta, millist pereliiget otsid? Kas teie peres on väikesi lapsi või näiteks liikumispuudega vanemaid inimesi? Kui palju teil on aega koera koolituse jaoks? Kui palju teie pere reisib? Kindlasti maini ära, kui sul on koeraga mingeid harrastusplaane: sõnakuulelikkuse võistlused, jaht, agility, pimedate juhtkoera või abikoera õpetamine, näitustel käimine või ehk kunagi kutsikate planeerimine? Pesakonna on erinevad ja kutsikatel on erinevad eeldused nii välimuse kui iseloomu poolest.

Näiteks: kui soovid endale jahikoera, siis saab kasvataja hakata juba enne, kui kutsikad on loovutusealised, hakata valima sulle pesakonnast kutsikat, kellel on kõige paremad jahiinstinktid ja paremad eeldused. Sama kehtib ka näituse- ja aretuskoera kohta.

Arvesta, et hea kutsika saamine võib tähendada ka seda, et pead mõnda aega ootama.

Kui kutsikatel on juba silmad-kõrvad lahti ja nad tõusevad jalgadele, siis oled oodatud kasvataja juurde tema, kutsikate ema ja kutsikatega tutvuma. See juhtub enamasti peale kutsikate teist elunädalat, et esimestel nädalatel tagada emale ja kutsikatele piisav rahu.

Kui peale kohtumist on soov just sellest pesakonnast kutsika võtta, siis sõlmitakse enamasti Eesti Kennelliidu blanketil ostu-müügilepingu ja kutsika broneerimiseks tasub ostja käsiraha. Lepingu sõlmimine selles faasis tähendab kutsika broneerimist ja juhul, kui peaksite ikkagi kutsikast mingil põhjusel loobuma peale lepingu sõlmimist, siis käsiraha ei tagastata. Nii on ka kasvatajal veendumus, et teie otsus on olnud läbimõeldud ja kutsikal kindel kodu olemas.

Eesti Kennelliidu poolt soovitusliku ostu-müügilepinguga saad tutvuda siin. Ostu-müügilepingusse lisan pärilike haigustega võitlemiseks tingimuse, et koerale tuleb teha vanuses 1-3 aastat ametlikud düsplaasiauuringud (puusad ja küünarliigesed) ja silmauuringud. Seda nõutakse ka kõigilt koertelt, kellele planeeritakse kutsikaid.

Eesti Retriiverite tõuühingu ostu-müügilepingu lisaga saad tutvuda siin.

Koera kaasomandilepingu kohta saad lugeda siit.

KAS OMANIK VALIB KUTSIKA VÕI VASTUPIDI?

Kuidas see kutsika valimine siis õieti välja näeb? Lähen pesakasti juurde ja valin välja selle, kes esimesena minu juurde tuleb? Või selle, kes on kõige suurem? Või selle, kes on kõige rahulikum? Või selle, kes tundub kõige nunnum?
Kahjuks näitab kogemus, et inimesed võivad emotsioonipõhiselt valides teha väga ohtlikke valikuid ja lähtuda ringikeerlevatest müütidest või kutsika välisest omapärast, mis ei oma mingit tähtsust hiljem kutsikaga kooselamise seisukohast. See, milline kutsikas pere juurde esimesena tuterdab või kes on aktiivsem/rahulikum, võib sõltuda rohkem sellest, mis kell te kutsikaid vaatama tulite või mitu peret enne teid temaga tutvumas käis, kui kutsika loomuomasest temperamendist.
Kutsika ja õige pere kokku sobitamine on meie jaoks tõsine ja vastutusrikas protsess ja seetõttu ei lase me kutsikaid valida emotsioonide või väliste kriteeriumide alusel, nagu nunnusus, kutsika väline omapära, silmavaade või värvi heledus/tumedus/sobivus sisekujundusega. Erinevus kutsikate välimuse, tööomaduste ja iseloomu vahel võib olla suur ning kui valede eeldustega kutsikas satub valedesse kätesse, võib sellest tulla nii pere kui koera jaoks ebameeldiv kogemus.

Olulisemad küsimused kutsika valikul on:

• kui palju aktiviseerimist/koolitust hakkab see koer tulevikus vajama? kas piisab tunnist-paarist päevas või vajab ta 8-tunniseid „tööpäevi“, et olla rahulik ja tasakaalukas?
• milline on selle kutsika dominantsus? kui kergesti on seda kutsikat võimalik provotseerida hammustama/haukuma?
• kas see kutsikas sobib töökoolituse jaoks või vajab ta peret, kes ei esita talle suuri nõudmisi?
• kas sellel kutsikal on eeldusi nende harrastuste jaoks, mis teda ootaval perel on plaanis (kas kutsikas sobib jahikoeraks, teraapiakoeraks, päästekoeraks, näitusekoeraks, vms)?
• kas see kutsikas sobib just meie pere elustiili ja ootustega?

Jätame endale alati õiguse valida esajärjekorras pesakonnast välja aretusperspektiiviga kutsika(d), kes jäävad kasvama meile koju ja kaasomandiperedesse. Kui pesakonnas on selliseid kutsikaid rohkem, lähevad nad enamasti teistele näituse/aretushuvilistele. Töökoera otsivatele inimestele valime kutsikad, kes reageerivad paremini saagilõhnadele, omavad tugevamaid jahiinstinkte ja on taibukamad oma nina kasutades. Spetsiifilised on tingimused ka erinevate harrastus/teraapia/hüpokoerte valikul.

Perekoerte sobitamisel õigesse perre on abiks 7-nädalaselt tehtav iseloomutest, mille teeb inimene, kes ei ole kutsikatega kokku puutunud ja seda ruumis, kus kutsikad ei ole varem käinud. Milline see välja näeb ja millised on tulemused, loe siit: https://mybrand.ee/kutsikatest.pdf. Peale testimist annab testija ka omapoolsed soovitused erinevate kutsikate kohta. Näiteks võib ta ütelda mõne kutsika kohta, et see ei sobi kindlasti väikeste lastega perre või teise kutsika kohta, et vajab väga kogenud juhti, kes oskab kutsikat kindlakäeliselt suunata ja kutsika käitumist selgete sõnumite abil suunata.

Meil sündinud kutsikate tulemustest võib teha kokkuvõtte, et 95% kutsikatest saavad tulemuse „3“ ning ülejäänud on tulemustega „2“, „4“ või „5“.

See kutsikas, kelle täna pesakastist kaasa võtate, elab teiega loodetavasti järgmised 12-15 aastat. Kui tema iseloom ja vajadused ei sobi teie pere eelduste ja võimalustega, on õnnetu nii koer kui omanikud ja hullemal juhul võib see viia probleemkäitumiseni, koerast loobumise või magamapanemiseni, seetõttu on oluline, et kirjeldate ausalt oma pere elustiili ning ootusi tulevasele kutsikale.

Palun usaldage meie aastatepikkust kogemust ning mõistke, et teeme valikud lähtudes sellest, mis on parim meie kutsikatele.

MISMOODI VALMISTATAKSE ETTE MEIE KUTSIKAID KODUDESSE MINEKUKS?

My Brand kenneli labradori retriiveri kutsikad kasvavad kodus, koos teiste koerte, kassi ja lastega. Alustame kutsikate eluks ettevalmistamist läbi “7 kogemuse reegli” ja varajase neuroloogilise stimulatsiooni. Võimalusel läbivad kutsikad 7-nädalaselt temperamenditesti, mille eesmärk on kirjeldada kutsika koolitatavust, kohanemisvõimet ja nõudmisi perele antud ajahetkes. Tutvustame kutsikale saagi lõhnu (parditiivad, faasanitiivad, jänesenahk, jne) alates viiendast elunädalast. Valime igale kutsikale pere, kelle ootused sobivad kutsika loomuomase temperamendi ja aktiivsustasemega.

Kui tuled kutsikaid vaatama, võta kaasa kõik pereliikmed, kes kutsikaga samas majapidamises elama hakkavad. Kutsikate ja nende emaga tutvudes räägima ka ettevalmistustest kutsika kojutuleku eel ja hooldamisest, toitmisest, liikumisest ja koolitusest. Kutsikat broneerides saad kaasa ka meie kenneli kutsikajuhendi, kus kõik see paberil kirjas. Kutsikad saavad regulaarsed ussikuurid ja vajadusel vaktsineerimise ning läbivad loomaarsti ülevaatuse enne loovutust. 

Selleks, et perel oleks oma tulevase koeraga lihtsam, teeme pidevat koostööd mitme treeneritega, kes võtavad meie pesakonnad ühisesse, spetsiaalselt retriiverite eripärasid arvestavate õppemeetoditega kutsikate trennigruppi, kust saab iga huviline juba jätkata edasist treeningut valitud harrastuseks.

Kutsikad saavad kaasa:

• kutsika hooldus- ja toitmisjuhendi,
• kennelliidu ostu-müügilepingu,
• kennelliidu registreerimistunnistuse,
• veterinaarpassi,
• märgistuse mikrokiibiga,
• loomaarsti tõend (kutsika vormi kohta loovutushetkel),
• mänguasja,
• alustuspaki toitu paariks päevaks,
• retriiveririhma,
• vile ja dummy (kui omanikul on huvi jätkata retriiverite katsetreeningu või jahiga).

Aitame hea meelega igasugustes küsimuste korral, ja rõõmustame alati, kui kutsikaostjad hoiavad meid oma väikese labradorihakatise eluga kursis. Korraldame ühiseid jalutuskäike ja kord aastas toimub kenneli kokkutulek, mille traditsioon sai alguse aastal 2000. Võtke julgelt ühendust ja tutvustage oma peret ning ootusi tulevasele koerale. Kui oled jõudnud siia lehele, siis ilmselt oled mõtlemas koera ja võibolla ka labradori retriiveri võtmise peale. Ükskõik, millise koera võtmine tähendab pere jaoks alati elumuutust ja seetõttu vajab see otsus pikka vaagimist ja kõigi pereliikmete absoluutset nõusolekut.

Kui sul pole kunagi varem koera olnud, siis enne päris oma koera võtmist soovitame teha proovinädal mõne tuttava koeraga. Paku ennast koerahoidjaks selleks ajaks, kui koeraomanikud on reisil või neil on kiirem eluperiood. Mida rohkem erinevaid koeri hoiad, seda paremini saad ülevaate sellest, kui erinev võib olla koerte aktiivsuse tase või temperament. Saad parema ettekujutuse, milline oleks sinu pere igapäevaelu, kui teie peres oleks koer. Nii on ka lihtsam hinnata, kas teie pere jaoks on õige aeg koera võtta ja kas koera vajaduste jaoks jätkub aega, energiat ja motivatsiooni ka siis, kui esimene vaimustus on vaibunud või käsil kiirem tööperiood.

Allpoolt leiad levinud küsimused, mida kutsikahuvilised küsinud on. Head lugemist!

• Kas labradori retriiver sobib mulle? »
• Mis minu elus muutub seoses kutsikaga? »
• Kas võtta kutsikas, noor koer või pakkuda kodu juba täiskasvanud koerale? »
• Kui palju labradorikutsikad maksavad ja miks? »
• “Me ei taha näitusekoera, vaid sõpra, kas odavamalt saaks” »
• Kas võtta paberitega või ilma? »
• Emane või isane? »
• Kas korterisse tohib labradori võtta? »
• Mida teha koeraga sel ajal, kui läheme reisile? »
• Kas koera tohib kinkida? »
• Mida ma pean teadma enne kutsika ostu tema vanemate kohta? »
• Millest alustada, kui otsustasin kutsika võtta? »
• Kas omanik valib kutsika või vastupidi? »
• Kuidas My Brand kutsikaid ette valmistatakse koju minekuks? »

KAS LABRADORI RETRIIVER SOBIB MULLE?

On asju, mida peaksid labradori retriiverite kohta teadma.

• Labradori retriiver on sõbraliku iseloomuga koer, kes sobib perekoeraks ja harrastusteks, kuid ei sobi õuekoeraks, majavalvuriks või inimesele, kellel pole aega koeraga tegeleda. Igapäevane korralik jalutuskäik ja vaimne stimulatsioon töö, harrastuse või aktiviseerimiste läbi hoiab su koera psüühika korras ja pahandused eemal.
• Labradori retriiver on suurt kasvu aktiivne koer ja sabaga kohvilaualt tasside mahatõmbamine või tänaval lapse pikalijooksmine ei pruugi olla tema jaoks probleem. Esimeste eluaastate jooksul vajab see 32- kuni 42-kilone koer juhtimist, koolitust ja sotsialiseerimist.
• Labradorid ajavad karva. Punkt. Seda karva lendab toanurkades, riietel ja poest just toodud võipakis, hoolimata sellest, et tolmuimeja käib kord päevas ringi. Karvaajamine iga 6-8 kuu tagant käib karva kasvatamise tsükli juurde ja mingid ime eliksiirid seda ära ei hoia. Kontrolli enne kutsika majja toomist, et peres poleks keegi koertele allergiline. 

KAS SEE PESAKOND JA JUST SEE KUTSIKAS SOBIB MULLE?

Nagu kõik saksa lambakoerad pole Komissaar Rexid, pole kõik labradorid ka rahulikud isendid nagu neid mõnikord foorumites ja meedias kujutatakse. Kaks samast tõust koera võivad olla väga erineva temperamendi, välimuse ja aktiivsusega. Mõni labradori retriiver on rahulik, teine rahutu ja aktiivne. Samamoodi erinevad ka aretusliinid ja kasvatajate rõhuasetus oma aretustöös. Mõne kasvataja jaoks on tähtsaim koera iseloom, teisele tööomadused, kolmandale välimus.

Kirjelda põhjalikult kasvatajale, millisena kujutad oma kooselu tulevase koeraga ette ja milline saab olema kutsika uus pere. Kindlasti maini, kui sul on soov tulevikus treenida koerast välja abikoer või harrastuskaaslane. Vahel võib juhtuda, et pesakonnas on küll sobivat sugu ja värvi kutsikas vaba, ent ta ei vasta perekonna ootustele. Samuti on oluline, et kui oled huvitatud mõnest harrastusest, siis kutsikal võiks olla selleks sobivad eeldused. 

MIS MINU ELUS MUUTUB SEOSES UUE PERELIIKMEGA?

Koera võtmine esitab perele mitmeid nõudmisi. Kõike, mida ootad temalt täiskasvanuna, tuleb talle hakata õpetama. Ta vajab algkoolitust, regulaarseid jalutuskäike, sotsialiseerimist ja aktiviseerimist, et temast saaks ühiskonna hea liige.

AJAVARUD: Keskmiselt kulub koera eest hoolitsemisele, tema koolitusele, jalutuskäikudele ja muudele toimingutele päevas umbes 3-4 tundi. Kutsika puhul läheb aega isegi rohkem, sest väike kutsikas tahab tihti süüa ja hädale ning vajab rohkem järelvalvet.

AJAPUUDUS = KÄITUMISHÄIRED = PROBLEEMKOER!

See väike karvane koerabeebi elab Sinu kõrval 12-14 aastat. Enne koeravõttu mõtle, milline on sinu elu viie või kümne aasta pärast: kui vanad on siis lapsed, kas nad elavad teiega, kas peate viibima pikalt välismaal ja kas teie elurütmi mahub üks karvane sõber.

RAHALISED VÄLJAMINEKUD: korralik söök, hoolduskulud, vaktsineerimised, ussikuurid, koolitus. Täiskasvanud labradori retriiveri peale kulub üle 100 euro kuus, nii et kutsika ost ei ole kõige suurem väljaminek koera hankimise juures. Järgmise aasta jooksul kulutate koera peale rohkem raha, kui see summa, mille tema eest ostes välja käisite.

VASTUTUS: koeraomanik vastutab oma koera eest kõikides olukordades. Kui sinu koer käitub halvasti, rikub oma käitumisega teiste rahu või on halvasti sotsialiseeritud, on see sinu, mitte koera või naabrite probleem. Tutvu oma kodukoha koerte pidamise eeskirjaga.

Koera võtmine ei pruugi olla hea mõte, kui:

• koera järgi koristamine ei tundu sulle vastuvõetav,
• sul ei ole aega koeraga iga päev väljaspool oma aeda jalutada,
• sul ei leidu aega/tahtmist osaleda koeraga algkoolitusel,
• mõni pereliige on koera võtmise vastu.

KAS VÕTTA KUTSIKAS, NOOR KOER VÕI TÄISKASVANUD KOER?

Seda, kas teie perre sobib paremini pisike kutsikas, nooruk või juba natuke vanem koer, sõltub sellest, kui palju on teil aega ja tahtmist temaga tegeleda. Oma eelised on kõigil.

Kutsikas vajab koerabeebina palju tähelepanu ja järelvalvet. Loovutusealise kutsika elu juurde käivad kümned pissiloigud ja hunnikud toas ning iga paari tunni tagant õueskäimine. Väike kutsikas ei pruugi veel kodus üksi esimestel päevadel hakkama saada, mistõttu on oluline hakata teda sellega harjutama ning tõenäoliselt teha läbi ka puuritreening. See võib tähendada magamata öid ja pahuraid naabreid. Kutsikate ja noorte koerte igapäevaelu juurde võivad käia ka näritud põrandaliistud, purustatud telekapuldid ja sissesöödud juhtmed. Hoia kutsikat turvalises keskkonnas, kui sa teda jälgida ei saa. Lisaks mängivad kutsikad esialgu näksates hammaste ja rebides küüntega, mistõttu väikeste lastega peres on vaja hoida pidevalt silma peal, et keegi nendes mängudes viga ei saa. Ära jäta kunagi koera lapsega üksi!

Positiivse poole pealt on kutsikad lihtsalt armsad, eriti esimestel kuudel, kui nad mahuvad veel sülle. Ka pahandused võivad jääda toredateks mälestusteks. Samuti on harrastus- ja töökoera valides kutsikat võimalik varakult suunata soovitud töö poole ning sotsialiseerida ning kasvatada teda oma käe järgi.

Nooruk tähendab koera, kes meenutab välimuselt juba täiskasvanud koera, ent on veel kutsikalaadse mõtlemise ja tegudega. Selline labradori retriiver on tõenäoliselt juba toapuhas ning tulles aktiivse kasvataja juurest, on ka saanud mõnevõrra koolitust, harjunud puuriga, usaldusväärne laste ja teiste koertega, kõnnib viisakalt rihma otsas. Noore koeraga saab juba minna pikematele jalutuskäikudele ning alustada mõne huvitava harrastusalaga ning temas on paremini näha tema loomuomast temperamenti ning iseloomuomadusi.

Kasvataja juurest tulnud noor labradori retriiver võib otsida uut kodu seetõttu, et mingil põhjusel ta ei ole osutunud näituste või aretuse jaoks piisavalt heaks eksemplariks. See ei tähenda, et ta ei oleks suurepärane pere- või harrastuskoer.

Täiskasvanud koer võib omakorda otsida kodu samadel põhjustel. Mõnikord otsivad kasvatajad kodu just neile toredatele koertele, kes aretuses enam ei osale ja võiksid nautida elu ja pensionipõlve mõne toreda pere ainukese koerana, saades rohkem tähelepanu, kui ühe koerana teiste seas kennelis. Selline väljakujunenud koer võib olla hea kaaslane peredele, kelle igapäevaellu ei mahu pidev loikude ja pahanduste koristamine, ent kes tahavad saada endale juba väljakujunenud sõpra. Täiskasvanud koera peale tasub mõelda, kui peres on palju lapsi või erivajadustega pereliige või koera on otsimas vanemad inimesed.

KUI PALJU MAKSAVAD LABRADORI RETRIIVERITE KUTSIKAD JA MIKS?

Labradoride keskmine hind Eestis hetkel on 900-1400 euri. Ühe kutsika hind kujuneb tavaliselt pesakonna sünnile eelnenud ja järgnenud kulutuste järgi (loe täpsemalt siit). Kui kokku lugeda kõik kulutused, mis on tehtud terviseuuringutele, testidele, paaritusmaksudele ja kutsikate sünni ja üleskasvatamisega seonduvale, siis vahel võib hea õnne puhul kasvatajale midagi preemiaks rahakotti jääda. Paljude pesakondade puhul jääb kasvataja siiski suurde miinusesse. Koerte aretamine ei ole äriline ettevõtmine, vaid ennekõike kallis harrastus.

Siin üks näide kahe pesakonna tuludest-kuludest.

Samal ajal leiab kuulutuste lehtedest ja netiportaalidest labradori retriiveri kutsikaid, kelle hind on palju odavam, vahel vaid mõnisada eurot. Milles siis erinevus? 

On kasvatajad, kelle eesmärgiks on aretada terveid koeri ning kes teevad pidevaid investeeringuid selleks, et tagada aretuskoerte hea tervis ja kvaliteet. Need kasvatajad praagivad aretusest välja koerad, kes võivad pärandada kutsikatele ebasobivaid iseloomu- või tervisevigu ning investeerivad tulevase kutsika vanemate tervise- ja geeniuuringutesse, et tagada võimalikult terved ja tõule vastavad kutsikad. Kutsikad ja nende vanemad on hoolitsetud, söödetud kvaliteetse toiduga, saavad regulaarselt parasiiditõrjet, vaktsineeritakse, hoitakse heas vormis ning tagatakse neile kasvuks parimad elutingimused. Sellised kasvatajad valivad ka oma kutsikatele omanikud hoolikalt ning on abiks koera eluajal nõu ja jõuga.

Ja siis on teiselt poolt kutsikavabrikud (ingl k puppy millers), kelle eesmärk on toota tõulaadseid, ent kontrollimata põlvnemise, tervise, iseloomu või välimusega kutsikaid ja need müüa maha ilma ühegi garantiita. Sellist tegevust iseloomustab, et koertele ei tehta terviseuuringuid, koerte heaolusse ei kulutata ühtegi ülemäärast minutit või senti, emaseid koormatakse kutsikatega igal jooksuajal ning kutsikad müüakse maha selliseid kanaleid pidi, mis võimaldavad müüjal pildilt hiljem kaduda ning vastutuse eest hoiduda.

Olgugi, et selliseid vabrikuid tegutseb ka Eestis, on tihedamini pärit kutsikatega, kes tulevad naaberriikidest ning keda vahendatakse Eestisse. Pildi või video põhjal võib olla keeruline teha vahet kvaliteetsel ja kutsikavabrikust pärit kutsikal, ent enamasti selgub odavama hinna põhjus siis, kui kohale jõuab parasiite täis või haige kutsikas, kelles võivad suuremaks kasvades ilmneda mitteoodatud omadused.

Ükskõik, kui väga sa endale koera ei igatse, võta aeg maha ja uuri täpsemalt, millised dokumendid ja garantiid kutsikaga kaasa tulevad ning millised on kutsika vanemate terviseuuringute tulemused.

“ME EI TAHA NÄITUSEKOERA, VAID SÕPRA PERELE. KAS SIIS ON HIND ODAVAM?”

Kutsikatel on erinevad eeldused. Üks on lubav näituste ja aretuse jaoks. Teisel on head instinktid jahikoera kohta. Kolmas sobiks päästekoeraks ja neljandast võib saada suurepärane teraapiakoer. Kõik nad on ennekõike pere lemmikud. 

Neid kutsikad pesakonnas, kellel on potentsiaali saada näitusekoeraks, ei söödeta, vaktsineerita ega hooldata teistmoodi, kui neid kutsikaid pesakonnas, kellel seda perspektiivi ei ole. Seetõttu ei sõltu ka kutsikate hind sellest, kas ta võetakse näitusekoeraks või mõne muu harrastuse jaoks. Kõik ühe pesakonna kutsikad maksavad sama palju, hoolimata sellest, millised eeldused ühel või teisel kutsikal on.

Mõnikord juhtub ka nii, et koos koeraga elades tekib huvi temaga koos midagi harrastada või koolitada teda mõne ülesande, spordi või töö jaoks. Tõsiasi on see, et kõige rahuldust pakkuvamat elu just need koerad, kellega midagi harrastatakse. Seda seepärast, et: 

• Igasugune harrastamine (sõnakuulelikkus, agility, jaht, jne) õpetab inimest paremini mõistma koera kui erinevat liiki. Selle läbi suureneb liikidevaheline üksteisemõistmine ja koostöö. 
• Koertel, kellega mõnda ala harrastatakse, esineb vähem käitumisprobleeme ja nende omanikud tajuvad kooselu koeraga meeldivamana.

Kõige rohkem kannatavad koerad igavuse käes ja suur osa koerte käitumisprobleemidest oleks olemata, kui neile oleks tagatud liigile omane elu. Selline elu, mis pakub liikumist, igapäevast tööd, probleemidele lahenduse leidmise oskust, vaimset stimulatsiooni ja aktiivset elu.

Seetõttu eelistavad mitmed kasvatajad peresid, kus on koerale lisaks pere lemmikuks olemisele varuks ka mõni harrastusplaan.

P.S. Üheksa inimest kümnest võtab koera sõnadega “näitustel me käima ei hakka”. Nii ka allakirjutanu, kes läks esimese koeraga esimesele näitusele lihtsalt vaatama, mis see endast kujutab. Sellest kasvas välja tore harrastus, mis tõi koerale sära silmadesse ja nime ette tiitlite rea, ent näituste algne eesmärk on anda hinnang sellele, kui palju vastab konkreetne koer tõu standardis kirjeldatule. Näitustel näeb teisi selle tõu esindajaid ja saab suhelda tõu entusiastidega. 

KAS PABERITEGA VÕI ILMA?

“Paberid” ehk registreerimistunnistus on koerale nagu sünnitunnistus. See on dokument, mis kinnitab, et sinu kutsika vanemad on samast tõust. Kui tõule on määratud aretusnõuded, siis võivad paberid anda ka kinnituse, et kutsika vanematele on tehtud terviseuuringud, et vähendada tõenäosust, et mõni pärilik haigus sinu kutsikal avalduks.

• Tõutunnistus sisaldub kutsika hinnas
• Tõutunnistus ei küsi sahtlis olles raha
• Tõutunnistus ei kohusta koeraga näitustele või katsetele minema
• Tõutunnistus ei tähenda, et koera peaks hiljem paaritama
• Tõutunnistust ei saa koerale hiljem tema elu jooksul tagantjärele vormistada

Ühe kutsika tõutunnistus maksab kennelliidus 15 eurot ja antakse kõikidele kutsikatele, kelle vanemad on samast tõust. Müüti “paberid on kallid” levitavad kutsikamüüjad, kes püüavad hoida kokku terviseuuringute ja kutsikate korraliku hooldamise pealt ja aretavad koeri hoolimata sellest, kas nad on terved või kannavad pärilikke haigusi. Selliseid kasvatajaid nimetatakse “puppymilleriteks” ja nende eesmärk on teenida kasumit, mitte investeerida kutsikate kvaliteeti. Kui kutsikas müüakse ilma dokumentideta, siis ei ole teil mingit garantiid, et teie kutsikal ei ilmne mõni pärilik viga, mida oleks saanud vältida või et te pole maksnud sadu eurosid kutsika eest, kellest kasvab tavaline segavereline koer.

EMANE VÕI ISANE?

Nii emaste kui isaste kohta liigub ringi palju müüte, ent inimese toimetulek koeraga sõltub konkreetse koera temperamendist, kutsika ja noore koera koolitamisele ja sotsialiseerimisele panustatud ajast ja inimese kehtestamisvõimest. Ükski teaduslik uuring ei ole tõestanud, et koerte üks sugupool oleks selgelt teisest leplikum, agressiivsem või kergem koolitada. Nii nagu ei saa üldistada, kummast soost lapsed vajavad kasvamise ajal rohkem vaeva ja tähelepanu, ei saa seda teha ka koerte puhul.

Koera õpetamise ja juhtimise peale kuluva aja määrab konkreetse kutsika temperament ja aktiivsustase ja selles isane ja emane labradori retriiver ei erine. 

Mõned eripärad saab küll isaste ja emaste labradori retriiverite puhul välja tuua. 

• Isased labradorid on kasvu poolest suuremad (56-57 cm) ning kaaluvad 38-40 kg.
• Emaste turjakõrgus on 54-56 cm ja kaal 30-32 kg. 
• Emased koerad saavutavad suguküpsuse, oma kasvu ja mõõtmed varem. 
• Emastel koertel on enamasti kaks korda aastas jooksuaeg, mis kestab kolm nädalat ja mille teise poolde jääb 2-3 päeva viljastumisvõimelist aega. Esimene jooksuaeg võib alata umbes 7-11 kuu vanuselt. Nende kolme nädala jooksul eritub koeral verine voolus ning soovimatute kutsikate vältimiseks peaks sel perioodil jalutama emasega rihmas ning teda ei tasu jätta üksi aeda. 
• Ei ole ühtegi teaduslikult tõestatud uuringut, mis tõestaks, et kutsikate saamine parandaks emase koera tervist. Pesakonna sünd ei aita vältida mädaemaka või rinnanäärmepõletike ohte. Samuti ei ole leitud seost isase koera paaritamise ja  eesnäärmeprobleemide väiksema esinemise vahel. Seda, kas konkreetne koer peaks kutsikaid saama, tuleb otsustada tema terviseuuringute näitajate, iseloomu, närvikava, sugupuus esinevate riskide ning füüsilise vormi ja anatoomia põhjal. 
• Nii isased kui emased saavad omavahel hästi läbi, kui neid on nooruses õigesti omavahel suhtlema õpetatud. Labradori retriiverite kennelites elavad tavaliselt isased ja emased mitmekaupa rahumeelselt koos.
• Emase steriliseerimise ja isase kastreerimise mõjude kohta on viimasel aastakümnel ilmunud märkimisväärne hulk uurimistöid, mis kinnitavad nende operatsioonide sagedasi kõrvalnähte ning negatiivset mõju koera käitumisele ja tervisele. Ka meie kenneli kogemused kinnitavad, et koera steriliseerimist/kastreerimist ei tasu kergekäeliselt võtta ette lihtsalt mugavuse pärast. Enne kui otsustad oma koera operatsioonile viia, kaalu põhjalikult selle plusse ja miinuseid. 

Isaseid ja emaseid võrdlev artikkel koerte käitumiseksperdi Patricia McConnell, PhD sulest (inglise keeles, avaneb uues aknas).

KAS LABRADORI RETRIIVER VAJAB OMA MAJA VÕI SOBIB KA KORTERISSE?

Koera heaolu ei sõltu ruutmeetrite arvust või õue suurusest, vaid sellest, kui suurel määral saab ta nautida liigile omast elustiili. Koerte sugulased hundid ja hulkuvad koerad reisivad kümneid kilomeetreid päevas, peavad jahti ning lahendavad ülesandeid, et kõht täis saada. Ükskõik, kas koduhoov on 800 või 8000 ruutmeetrit suur, vajab ka teie labradori retriiver (ja iga muu tõug) igapäevaseid jalutuskäike väljaspool oma aeda,  vaimset stimulatsiooni ja sotsialiseerimist. See aitab koeral hoida vaimset tasakaalu, vältida käitumisprobleeme, tagab tugevama närvisüsteemi ning parema ühiskonnakõlblikkuse.

Pidev õuekoera elu labradorile ei sobi. Rutiinne igavus viib halbade kommeteni (haukumine, kaevamine, põgenemine) ja võib põhjustada käitumishäireid, närvilisust, agressiivsust. Paljud noored labradorid otsivad hea meelega endale tegevust, mis võib lõppeda omanikule kuuluva hävitamisega ja naabrite häirimisega.

Ka korterikoer vajab tegevust ja inimesepoolset aktiviseerimist, muidu on tulemus sama. Peale igapäevaste jalutuskäikude vajab koer harjutamist uute olukordade, teiste koerte, inimeste ja olenditega (trammid-trollid, suusatajad, jalgratturid) ja selle kõrval koolitust, kuidas igas olukorras kuulata omaniku sõna. Aktiviseerimiseks sobivad mõtte- ja ninaülesanded, jälje ajamine ja asjade otsimine ning ka näiteks tasakaaluharjutused. Kui varasemalt pole koeraga kokkupuuteid olnud, võib olla palju abi treeneri või koerte käitumisspetsialisti konsultatsioonist.

Kui korterikoerte omanikud viivad oma koerad nädalavahetusel metsalõhnu nuusutama, siis majaomanikud võiks oma koera viia linna sotsialiseeruma. Nii kasvab koerast ühiskonnakõlbulik koer, kes saab igas olukorras ka ootamatustega hakkama.

 

MIDA TEHA KOERAGA SEL AJAL, KUI LÄHEME REISILE?

Harjuta oma kutsikat jube väiksena autosõidu, erinevate ööbimiskohtade, üksioleku ja hoiul käimisega, et tema elu oleks tulevikus lihtsam. Peaaegu kõigil peredel tuleb ette reise ja kodunt eemalolekuid. Kui koer on sellega harjunud, et valmista see talle stressi ja temast kasvab igas olukorras kergesti kohanev koer. 

Kui lähed reisile, siis võib koer

a) minna hoiule mõne tuttava, pereliikme või koertehoidja juurde. Leiad suure valiku koerahoidjatest internetis. Võid anda koera mõnda tallu, kus on teisigi sõbralikke koeri hoiul ja su koer saab lisaks hoolituse ka mõnusad mängukaaslased. Või anda koera mõne toreda tuttava kätte, kes ise koera võtta ei saa, aga hea meelega pakub aegajalt teiste koertele hoiukodu. Alati lepi tasu suhtes varakult kokku ning uuri, mis tuleb koerale kaasa anda.

b) tulla kaasa reisile. Labradori retriiver on hea reisija ja kui teda on varakult harjutatud, siis meeldib talle nii auto, laeva, rongi kui lennukiga reisida. Märksõna on siinkohal harjutamine. Kui tulemas on lennureis, siis too varakult tuppa lennupuur ja hakka harjutama koera sellega, et see on koht, kus magada. Pane lennupuur võimalusel autosse ja harjuta teda ka seal sõidu ja vibratsiooni ajal magama. Nii reisi kui ööbimiskohta broneerides uuri, kas koerad on lubatud ja millised on lisatasud.

KAS KOERA TOHIB KINKIDA?

Ei, ei ja veelkord ei. Koera võtmine on otsus, mida paljud pered plaanivad kuid ja isegi aastaid. Kutsikat ei tohiks valida ainult värvi ja soo alustel, vaid ennekõike tema energilisuse astme, aktiivsuse ja tulevase elustiiliga sobivuse alusel. Mõne pere jaoks on sobiv aktiviseerida kutsikat 6 tundi päevas, käia temaga iga nädal koertekoolis, iga õhtul sotsialiseerimas ja pikkadel jalutuskäikudel. Teise pere jaoks on see aga natuke liiga palju ja kui neile kinkida väga suurte nõudmistega kutsikas, siis võib heast tahtest tehtud kingitusest kujuneda karvane painaja, kes närib ühtmoodi nii oma elamist kui ka omanike närve. Nii nagu teie ei saa otsustada selle üle, kas teie sõpradel on õige hetk last saada, ei tohi otsustada ka selle üle, et kas koer sobib nende elamisse või ei.

Oma pere lastele kutsika kinkimine võib südame soojaks teha, aga te olete ju ette valmistunud selleks, et koera eest hoolitsejaks jääte teie, täiskasvanud, eks? Need toiduvalmistamised ja pissiringid jäävad enamuses teie kanda. Lisaks loodab kutsikas leida inimkarjas head juhti, kelle signaalid ja reeglid on selged ja kindlad. Seetõttu juhtub väga harva, et ta aktsepteerib last tingimusteta. Kui tuleb murdeiga ja koer hakkab katsetama oma piire ja võimalik, et püüab ka last karjahierarhias endast allapoole nügida, peate teie olema olemas, et mõlemaid juhendada ja teha koerale leebelt ja kindlalt selgeks, et teie lapsed on teile tähtsamad.

MIDA MA PEAN TEADMA LABRADORIKUTSIKA VANEMATE KOHTA ENNE OSTU?

Kuidas tagada, et kutsikas oleks terve ja ei haigestuks erinevatesse haigustesse? Alusta sellest, et uurid kutsika vanemate kohta – millised on nende terviseuuringute tulemused, kas nad on saanud elada normaalset ilma vaevusteta elu või on neid kummitanud kroonilised haigused. 

Ole realistlik. Kasvataja, kes lubab, et pesakastis olev kutsikas saab olema 100% terve, valetab kas sulle või iseendale. Mitte keegi ei suuda garanteerida loovutusealist kutsikat vaadates, et ta ühtegi haigust tulevikus ei saa, sest koer koosneb miljonitest geenidest, mida me talle peale vaadates näha ei saa. Parim, mida kasvataja saab teha, on aretusse lubada ainult sellised koerad, kes on terved, ei vaja pidevat tuge ravimite, toidulisandite või veterinaarse sekkumise näol. Vastutustundlik kasvataja kasutab aretuses koeri, kellel ei esine kroonilisi haiguseid ning kes on läbinud tervise- ja geeniuuringud, et kaardistada riskid, mis võivad ohustada nende järglasi. See on juba hea lähtekoht kutsika vanemate valimisel.

KUI OTSUS TEHTUD, SIIS MILLEST ALUSTADA?

Võta varakult kasvatajaga ühendust ja tutvusta oma peret. Kirjelda teie elurütmi ja täpsusta, millist pereliiget otsid? Kas teie peres on väikesi lapsi või näiteks liikumispuudega vanemaid inimesi? Kui palju teil on aega koera koolituse jaoks? Kui palju teie pere reisib? Kindlasti maini ära, kui sul on koeraga mingeid harrastusplaane: sõnakuulelikkuse võistlused, jaht, agility, pimedate juhtkoera või abikoera õpetamine, näitustel käimine või ehk kunagi kutsikate planeerimine? Pesakonna on erinevad ja kutsikatel on erinevad eeldused nii välimuse kui iseloomu poolest.

Näiteks: kui soovid endale jahikoera, siis saab kasvataja hakata juba enne, kui kutsikad on loovutusealised, hakata valima sulle pesakonnast kutsikat, kellel on kõige paremad jahiinstinktid ja paremad eeldused. Sama kehtib ka näituse- ja aretuskoera kohta.

Arvesta, et hea kutsika saamine võib tähendada ka seda, et pead mõnda aega ootama.

Kui kutsikatel on juba silmad-kõrvad lahti ja nad tõusevad jalgadele, siis oled oodatud kasvataja juurde tema, kutsikate ema ja kutsikatega tutvuma. See juhtub enamasti peale kutsikate teist elunädalat, et esimestel nädalatel tagada emale ja kutsikatele piisav rahu.

Kui peale kohtumist on soov just sellest pesakonnast kutsika võtta, siis sõlmitakse enamasti Eesti Kennelliidu blanketil ostu-müügilepingu ja kutsika broneerimiseks tasub ostja käsiraha. Lepingu sõlmimine selles faasis tähendab kutsika broneerimist ja juhul, kui peaksite ikkagi kutsikast mingil põhjusel loobuma peale lepingu sõlmimist, siis käsiraha ei tagastata. Nii on ka kasvatajal veendumus, et teie otsus on olnud läbimõeldud ja kutsikal kindel kodu olemas.

Eesti Kennelliidu poolt soovitusliku ostu-müügilepinguga saad tutvuda siin. Ostu-müügilepingusse lisan pärilike haigustega võitlemiseks tingimuse, et koerale tuleb teha vanuses 1-3 aastat ametlikud düsplaasiauuringud (puusad ja küünarliigesed) ja silmauuringud. Seda nõutakse ka kõigilt koertelt, kellele planeeritakse kutsikaid.

Eesti Retriiverite tõuühingu ostu-müügilepingu lisaga saad tutvuda siin.

Koera kaasomandilepingu kohta saad lugeda siit.

KAS OMANIK VALIB KUTSIKA VÕI VASTUPIDI?

Kuidas see kutsika valimine siis õieti välja näeb? Lähen pesakasti juurde ja valin välja selle, kes esimesena minu juurde tuleb? Või selle, kes on kõige suurem? Või selle, kes on kõige rahulikum? Või selle, kes tundub kõige nunnum?
Kahjuks näitab kogemus, et inimesed võivad emotsioonipõhiselt valides teha väga ohtlikke valikuid ja lähtuda ringikeerlevatest müütidest või kutsika välisest omapärast, mis ei oma mingit tähtsust hiljem kutsikaga kooselamise seisukohast. See, milline kutsikas pere juurde esimesena tuterdab või kes on aktiivsem/rahulikum, võib sõltuda rohkem sellest, mis kell te kutsikaid vaatama tulite või mitu peret enne teid temaga tutvumas käis, kui kutsika loomuomasest temperamendist.
Kutsika ja õige pere kokku sobitamine on meie jaoks tõsine ja vastutusrikas protsess ja seetõttu ei lase me kutsikaid valida emotsioonide või väliste kriteeriumide alusel, nagu nunnusus, kutsika väline omapära, silmavaade või värvi heledus/tumedus/sobivus sisekujundusega. Erinevus kutsikate välimuse, tööomaduste ja iseloomu vahel võib olla suur ning kui valede eeldustega kutsikas satub valedesse kätesse, võib sellest tulla nii pere kui koera jaoks ebameeldiv kogemus.

Olulisemad küsimused kutsika valikul on:

• kui palju aktiviseerimist/koolitust hakkab see koer tulevikus vajama? kas piisab tunnist-paarist päevas või vajab ta 8-tunniseid „tööpäevi“, et olla rahulik ja tasakaalukas?
• milline on selle kutsika dominantsus? kui kergesti on seda kutsikat võimalik provotseerida hammustama/haukuma?
• kas see kutsikas sobib töökoolituse jaoks või vajab ta peret, kes ei esita talle suuri nõudmisi?
• kas sellel kutsikal on eeldusi nende harrastuste jaoks, mis teda ootaval perel on plaanis (kas kutsikas sobib jahikoeraks, teraapiakoeraks, päästekoeraks, näitusekoeraks, vms)?
• kas see kutsikas sobib just meie pere elustiili ja ootustega?

Jätame endale alati õiguse valida esajärjekorras pesakonnast välja aretusperspektiiviga kutsika(d), kes jäävad kasvama meile koju ja kaasomandiperedesse. Kui pesakonnas on selliseid kutsikaid rohkem, lähevad nad enamasti teistele näituse/aretushuvilistele. Töökoera otsivatele inimestele valime kutsikad, kes reageerivad paremini saagilõhnadele, omavad tugevamaid jahiinstinkte ja on taibukamad oma nina kasutades. Spetsiifilised on tingimused ka erinevate harrastus/teraapia/hüpokoerte valikul.

Perekoerte sobitamisel õigesse perre on abiks 7-nädalaselt tehtav iseloomutest, mille teeb inimene, kes ei ole kutsikatega kokku puutunud ja seda ruumis, kus kutsikad ei ole varem käinud. Milline see välja näeb ja millised on tulemused, loe siit: https://mybrand.ee/kutsikatest.pdf. Peale testimist annab testija ka omapoolsed soovitused erinevate kutsikate kohta. Näiteks võib ta ütelda mõne kutsika kohta, et see ei sobi kindlasti väikeste lastega perre või teise kutsika kohta, et vajab väga kogenud juhti, kes oskab kutsikat kindlakäeliselt suunata ja kutsika käitumist selgete sõnumite abil suunata.

Meil sündinud kutsikate tulemustest võib teha kokkuvõtte, et 95% kutsikatest saavad tulemuse „3“ ning ülejäänud on tulemustega „2“, „4“ või „5“.

See kutsikas, kelle täna pesakastist kaasa võtate, elab teiega loodetavasti järgmised 12-15 aastat. Kui tema iseloom ja vajadused ei sobi teie pere eelduste ja võimalustega, on õnnetu nii koer kui omanikud ja hullemal juhul võib see viia probleemkäitumiseni, koerast loobumise või magamapanemiseni, seetõttu on oluline, et kirjeldate ausalt oma pere elustiili ning ootusi tulevasele kutsikale.

Palun usaldage meie aastatepikkust kogemust ning mõistke, et teeme valikud lähtudes sellest, mis on parim meie kutsikatele.

MISMOODI VALMISTATAKSE ETTE MEIE KUTSIKAID KODUDESSE MINEKUKS?

My Brand kenneli labradori retriiveri kutsikad kasvavad kodus, koos teiste koerte, kassi ja lastega. Alustame kutsikate eluks ettevalmistamist läbi “7 kogemuse reegli” ja varajase neuroloogilise stimulatsiooni. Võimalusel läbivad kutsikad 7-nädalaselt temperamenditesti, mille eesmärk on kirjeldada kutsika koolitatavust, kohanemisvõimet ja nõudmisi perele antud ajahetkes. Tutvustame kutsikale saagi lõhnu (parditiivad, faasanitiivad, jänesenahk, jne) alates viiendast elunädalast. Valime igale kutsikale pere, kelle ootused sobivad kutsika loomuomase temperamendi ja aktiivsustasemega.

Kui tuled kutsikaid vaatama, võta kaasa kõik pereliikmed, kes kutsikaga samas majapidamises elama hakkavad. Kutsikate ja nende emaga tutvudes räägima ka ettevalmistustest kutsika kojutuleku eel ja hooldamisest, toitmisest, liikumisest ja koolitusest. Kutsikat broneerides saad kaasa ka meie kenneli kutsikajuhendi, kus kõik see paberil kirjas. Kutsikad saavad regulaarsed ussikuurid ja vajadusel vaktsineerimise ning läbivad loomaarsti ülevaatuse enne loovutust. 

Selleks, et perel oleks oma tulevase koeraga lihtsam, teeme pidevat koostööd mitme treeneritega, kes võtavad meie pesakonnad ühisesse, spetsiaalselt retriiverite eripärasid arvestavate õppemeetoditega kutsikate trennigruppi, kust saab iga huviline juba jätkata edasist treeningut valitud harrastuseks.

Kutsikad saavad kaasa:

• kutsika hooldus- ja toitmisjuhendi,
• kennelliidu ostu-müügilepingu,
• kennelliidu registreerimistunnistuse,
• veterinaarpassi,
• märgistuse mikrokiibiga,
• loomaarsti tõend (kutsika vormi kohta loovutushetkel),
• mänguasja,
• alustuspaki toitu paariks päevaks,
• retriiveririhma,
• vile ja dummy (kui omanikul on huvi jätkata retriiverite katsetreeningu või jahiga).

Aitame hea meelega igasugustes küsimuste korral, ja rõõmustame alati, kui kutsikaostjad hoiavad meid oma väikese labradorihakatise eluga kursis. Korraldame ühiseid jalutuskäike ja kord aastas toimub kenneli kokkutulek, mille traditsioon sai alguse aastal 2000. Võtke julgelt ühendust ja tutvustage oma peret ning ootusi tulevasele koerale.